12504 Linnus "Linnuse maalinn"
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Linnus "Linnuse maalinn" |
---|---|
Mälestise registri number | 12504 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 07.01.1998 |
Registreeritud | 07.01.1998 |
X-koordinaat | 451931.36 |
Y-koordinaat | 6493925.22 |
Mälestise vana number | 700 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(9)
Paikvaatluse kuupäev: 21.09.22
Menetleja: Saaremaa nõunik, Liis Koppel
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Kaitserajatised, Linnus.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Maastikuliselt eristatav. |
Kirjeldus Linnuse maalinn on olnud peaaegu ümmargune, põhja-lõuna sihis 110 m ja ida-lääne sihis 100 m läbimõõduga. Maalinn on ehitatud nähtavasti tasase maa peale, sest sisemus pole peaaegu sugugi kõrgem kui ümberkaudne põld. Vallid on moodustatud kruusast, mille hulgas on õige suuri raudkive. Kuid neid kive pole korrapäraselt müüriks laotud, vaid on täitsa ilma mingisuguse korralduseta ühes mullaga valliks ehitatud. Läänepoolses servas on kaevu ase. |
Ajalugu Muhu maalinna täpsem püstitamise aeg pole teada, kuid mõningate leidude põhjal võis see toimuda 11. sajandil, seega viikingiaja lõpus. Kuna umbakudu 10. sajandi lõpus jäeti Pöide maalinn maha ning kuna Muhu linnus rajati Pöide ja Muhu piirkondi arvestades kesksesse kohta Väikese väina äärde, võib oletada, et just sel ajal toimus kahe piirkonna ühinemine ja kokkuliitmine. (Saaremaa 2. Ajalugu. Majandus. Kultuur, 2007, lk 57). |
Üldinfo Asulate kindlustamine sai Eestis alguse pronksiajal. Looduslikult hästi kaitstud kohad ümbritseti hilisemas mõistes väheste kindlustustega, arvatavasti lihtsa püsttaraga. Alles rauaaja algul hakati lisaks rajama madalaid muldvalle. Rauaaja jooksul ehitati avaasulate lähedusse võimsad kaitseehitised – linnused. Enamasti valiti linnuse asukohaks kõrgem mägi, neemik või muu paik, mille looduslikku kaitsevõimet tugevdati: kaevati nõlvad järsemaks, rajati kaitsekraavid, kuhjatud vallidele püstitati puidust kaitserajatised. Kindlaid printsiipe järgides tehti linnuse sissepääsud, kujundati õu (majad, kaev), arvatavasti oli mõeldud ka jäätmemajandusele ning mõnel pool vajalikele kuivendussüsteemidele. Osa linnuseid peetakse kogukonna poolt rajatuteks, teiste puhul aga arvatakse, et neil oli kindel omanik, ülik. Valdav osa linnuseid on Eestis kasutusel olnud esimese aastatuhande teisest poolest kuni muinasaja lõpuni. Mitmed suured linnused rajati aga alles hilise rauaaja lõpul ning olid kindlustena kasutusel muistse vabadusvõitluse ajal ning veidi hiljemgi. Kesk- ja uusajal on linnuseid sageli kasutatud küla kogunemiskohana, jaanipeoplatsiks jne. Nende nimi on rahvasuus alles hoitud. Linnused on meie muinasaja kõige suuremad ja enamasti väga hästi hoitud mälestusmärgid. |