Mälestise tunnus

Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Kirjeldus

Kivikalme läbimõõt on 13-14 m. Kalmekihi paksus on keskmiselt 0,5 m. Põhiplaanilt on kalme enam-vähem ümmargune. Kalme keskel on nagu raudkividest ringikatkendid, mille läbimõõt on 4,5 m. Tee ja kiviaia poole jääva kalme külg on ühest kohast lõhutud. Siin on näha suuri tihedasti üksteise kõrvale.

Asukoha kirjeldus

Kivikalme asub endise jaotuse järgi Jaani kihelkonnas. Kivikalme paikneb Tagavere - Taaliku maanteest (tee nr 21146) Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maanteest (tee nr 10) ligikaudu 500 meetrit põhja pool. Kivikalmest põhja poole jäävad arheoloogiamälestised Kivikalme reg 12574 nr ja Kivikalme reg nr 12576.

Ajalugu

Otsustades kalmete ehituse ja suuruse, samuti ka Kivikalmest reg nr 12574 leitud savinõukillu järgi, kuuluvad nn Kuninguste kivikalmed (mälestised reg nr 12574-12576) meie ajaarvamise eelse I aastatuhande lõppu või meie ajaarvamise algusesse. Kalmed on avastatud 1971. a mais. Mälestisele on koostatud pass 1971. a sügisel arheoloog V. Lõugse juhendamisel (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Kaitsevööndi ulatus

Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.