Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikoht
Mälestise registri number 12605
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
X-koordinaat 423976.00
Y-koordinaat 6461304.00
Mälestise vana number 727
Ava kaardil

Paikvaatlused(6)

Seisund: rikutud

Paikvaatluse kuupäev: 11.05.23

Menetleja: Looduslike pühapaikade nõunik, Pikne Kama

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohverdamiskoht.

Mälestise tunnus


Ajaloolisele looduslikule pühapaigale viitava kirjalikult fikseeritud rahvapärimusega seotud maastikuelement (mägi, küngas, org, mets vms), selle asukoht maastikul, teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht.

Sisestatud: 10.07.2014.

Kirjeldus


Tasane lagendik keset metsa, mille keskel on kivine küngas.

Sisestatud: 21.05.2010.

Ajalugu


Ohverdamiskohta on kasutatud 2. aastatuhandel pKr. Rahvapärimuse järgi käidud seal vanasti ohverdamas merele minnes ja merelt tulles. Riikliku kaitse all alates 1964. a.

Sisestatud: 21.05.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 10.07.2014.

Aruanded


Mägi, M. 2007. Aruanne arheoloogilistest kaevamistest Pällamõisas Sutu ja Kuusiku külade vahel nn Kuusiku metsas Ritioja kaldal, Pihtla vallas Saaremaal, 2.-20. juuli 2007.

Sisestatud: 01.09.2010.

Üldinfo


Hiied paiknevad maastikul väga erinevalt: silmapaistvatel looduslikel kohtadel, muinasaja lõpu asustusele lähedastes, kuid maastikuliselt tagasihoidlikes paikades või siis päris asustusest eemal üksildastes kohtades (nt soosaartel).
Hiiepuudeks olid tavaliselt tammed, pärnad, pihlakad, jalakad ja teised lehtpuud, okaspuudest sagedamini kadakad. Hiite vastu hakkas kirik tõsiselt võitlema 17. sajandil, mil paljud pühaks peetavad puudesalud maha raiuti. Seetõttu on tänaseni väga harva säilinud hiiesalusid, enamasti on alles üksikud pühad puud.
Hiite täpsem ajaline määratlemine on keeruline, sest enamasti puudub neis paigus tänapäevaste arheoloogiliste meetoditega uuritav kultuurkiht. Nende erilisus kultuuripärandis seisneb rikkalikus rahvapärimuses.

Sisestatud: 26.03.2015.