Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 12644
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 07.01.1998
Registreeritud 07.01.1998
X-koordinaat 448781.81
Y-koordinaat 6485127.77
Mälestise vana number 729
Ava kaardil

Paikvaatlused(4)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 24.03.20

Menetleja: Kinnismälestiste inspektor, Keidi Saks

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.05.2011.

Kirjeldus


Õigeusu kiriku ümbruses ja eriti maanteest ida pool laiub ulatuslik muinasasulakoht. 1963. aastal korraldatud arheoloogilistel kaevamistel A. Kustini juhatusel saadi kirikust lääne pool kaevandist keraamikat ja muinasasju. Vanimad neist kuuluvad 7.-8. sajandisse pKr. Asula paiknes sobival kohal, mis oli nähtavasti muistse Pöide kihelkonna keskne sadam. Mere taganedes kaotas Tornimäe oma tähtsuse.

[Arheoloogia Eestimaa teedel; J.Selirand, V. Lõugas; Tallinn 1988]

Sisestatud: 06.11.2009.

Aruanded


Mägi, M. 2005. Aruanne arheoloogilistest kaevamistest Tornimäe sadamakohal 5.-30. juuli 2004.

Sisestatud: 20.09.2010.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 25.03.2015.