Mälestise tunnus

Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Kirjeldus

Kivikalme on loode suunas piklik kamardunud vare, mille läbimõõt kagu-loode suunas on 6,7 m ja ristipidi 4,1 meetrit. Loodejalamil on kalme kõrgus kuni 1 meeter, vastasküljel poole väiksem. Rauna lõuna- ja põhjaküljed on juba tugevasti kamardunud, kusjuures läbi kamara paistab suuremaid raudkive. Põhjaservas on raudkivid paari meetri pikkuses lõigus sirge joonena nagu sein. Rauna laele on kogutud peasuurusi ja väiksemaid kive. Kalme kirdenurga juurest ulatub veel 4,2 m pikkune ja 3,2 m laiune madalam kivine ja tugevasti kamardunud lade edasi. See on enam-vähem ristkülikukujuline juurdeehitis, mille idaserva vastu on põllult kogutud ca 1,5 m laiuselt ja 30 cm paksuselt pea-suurusi ja vähemaid kive. Selle juurdeliituva osa põhjaservas on suurem raudkivi, mille sirge serv on ida-lääne suunaline (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Ajalugu

Kivikalme pärineb I aastatuhande lõpust eKr või meie ajaarvamise algusest. Kalme on avastatud V. Lõugase poolt 1978. a sügisel. Leide ja luid kalmest ei teata. Kalme kuju on ebamäärane. Võimalik, et kalme on osaliselt lõhutud. Mälestisele on koostanud passi 1979. a juulis arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Kaitsevööndi ulatus

Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.