12690 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Kivikalme |
|---|---|
| Mälestise registri number | 12690 |
| Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
| Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
| Arvel | 07.01.1998 |
| Registreeritud | 07.01.1998 |
| X-koordinaat | 434846.42 |
| Y-koordinaat | 6474068.36 |
| Mälestise vana number | 208-k |
| Ava kaardil | |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 28.03.23
Menetleja: Saaremaa nõunik, Liis Koppel
|
Märksõna(3)
|
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(5)
|
Mälestise tunnus Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. |
|
Kirjeldus Tegemist on 0,7 m kõrgune kumera laega raunaga, mille põhiplaan on veidi ovaaljas: läbimõõt põhja-lõuna suunas on 7,5 m ja 8,5 m ida-lääne suunas. Kalme on kamardunud, kuid põõsastealune kalmeosa on peaaegu rohukatteta. Kalme pinnast ulatuvad esile paekivide nukid. Kohati on kalme lääne- ja põhjaservas näha ka suuremaid raudkive, mis pärinevad nähtavasti kalme alumisest kivilademest (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
|
Ajalugu Kivikalme pärineb I aastatuhande lõpust eKr või meie ajaarvamise algusest. Kalme on avastatud V. Lõugase poolt 1979. a juulis. Tegemist on arvatavasti kivikirstkalmega. Leide ja luid sellest kalmest pole teada. Mälestisele on koostanud passi 1979. a juulis arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal). |
|
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. |
|
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |