12698 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 12698 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 07.01.1998 |
Registreeritud | 07.01.1998 |
X-koordinaat | 434961.65 |
Y-koordinaat | 6474378.30 |
Mälestise vana number | 216-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 28.03.23
Menetleja: Saaremaa nõunik, Liis Koppel
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(4)
Kirjeldus Kalme on põhiplaanilt ümmargune. Läbimõõt põhja-lõuna suunas on 15 m ja ida-lääne suunas 16 m. Kõrgus on 1,35 m. Kõrgeim on kalme keskosa. Kalme on paksu kamaraga kaetud. Kalmele tehtud šurfist selgus, et ülemine kiht koosneb paekividest ja üsna mustast mullast, sügavamal on suuremad raudkivid. Kalme nõlvad on üsna järsud, kuid maetud enamuses põllult kalme vastu lükatud kivide alla. Kalme algne välimus on maaparanduse ajal tublisti rikutud, nii et ta praegu tuletab meelde pigem korratut kivilasu. Ometi on kalme selle kivilasu sees suhteliselt säilinud. Palju olulisemalt on kalmet rikkunud II maailmasõja ajal või järel kalme keskele rajatud ligikaudu 3 x 5,5 m suurune punker, mille jäänused veel praegu alles (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
Ajalugu Kivikalme pärineb I aastatuhandest eKr või meie ajaarvamise algusest. Kalme on esmakordselt registreeritud 1978. a sügisel. Arvatavasti on tegemist kivikirstkalmega. Mälestisele on koostanud passi 1979. a juulis arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal). |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |