Mälestise tunnus

Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Asulakoha kultuurkihile on iseloomulik inimetegevuse tagajärjel ladestunud tume pinnas, mis sisaldab põlenud kivipurdu, keraamikat, loomaluid, sütt ja igapäevaseid tarbeesemeid või nende katkeid.

Asukoha kirjeldus

Asulakoht asub Konguta vallas, Lembevere külas, Engost Kapstale viivast külateest 90-140 m läänes, põhja-lõunasuunalise ribana Lembevere voore läänenõlval, Tani, Suima, Suure-Aiatsi ja Väike-Aiatsi talu maadel, 50 x 300 m suurusel alal.

Ajalugu

Asulakohta arheoloogiliselt kaevatud ei ole, kuid maapinnalt saadud leidude ja keraamikakildude põhjal on muistis dateeritud I aastatuhande lõppu II aastatuhande algusesse.

Kaitsevööndi ulatus

50 m mälestise piirist.

Üldinfo

Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.