Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 12862
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
X-koordinaat 678843.28
Y-koordinaat 6473442.89
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Paikvaatlused(3)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 24.10.12

Menetleja: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi ja inimluude olemasolu.

Sisestatud: 20.11.2008.

Kirjeldus


Kalme paikneb loodusliku oru nõlval oleval nukil, millel kasvavad suured pärnad. Kalme täpseid piire maastiku visuaalsel vaatlusel kindlaks teha ei ole võimalik.

Sisestatud: 20.11.2008.

Asukoha kirjeldus


Kalmistu asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Võnnu kihelkonnas. Muistis asub Kaarli talu maadel, talu hoonetest u 50 meetrit idapool, Kaarlioru põhjakaldal.

Sisestatud: 20.11.2008.

Ajalugu


Muistis on dateeritud 13.-18. sajandisse.

Sisestatud: 20.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


50 meetrit muistise piirist.

Sisestatud: 20.11.2008.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 17.03.2015.