12888 Kultusekivi "Kunkrikivi"
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kultusekivi "Kunkrikivi" |
---|---|
Mälestise registri number | 12888 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 08.01.1998 |
Registreeritud | 08.01.1998 |
X-koordinaat | 650736.23 |
Y-koordinaat | 6462776.53 |
Mälestise vana number | 75-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(10)
Paikvaatluse kuupäev: 05.09.22
Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Kirjalikult fikseeritud suulise rahvapärimuse olemasolu. |
Kirjeldus Kivi on pikliku kujuga, ida-lääne suunaline, mõõtmetega u 1,5 x 2,5 m. Kivisse on puuritud hilisemal ajal 19 kunstlikku auku (läbimõõduga u 1,5-3 cm ja sügavusega u 3-4 cm), kuid esineb ka varasemaid madalaid lohke. |
Asukoha kirjeldus Kultusekivi asub Nõo vallas, Aiamaa külas, Karujärve talust 250 m põhja, Karusoo talust 300 m lõuna-edela pool, maaparanduse kogutud kivihunnikust 50 m kagus. |
Ajalugu Kultusekivi arheoloogiliselt uuritud pole. Välisilme järgi on muistis dateeritud I aastatuhandesse e.m.a. |
Kaitsevööndi ulatus 50 m mälestise piirist. |
Üldinfo Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades. |