Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12903
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
X-koordinaat 653188.00
Y-koordinaat 6460631.23
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Paikvaatlused(5)

Seisund: hävinud

Paikvaatluse kuupäev: 17.12.19

Menetleja: Arheoloogianõunik, Anu Lillak

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi ja inimluude olemasolu ning kirjalikult fikseeritud suuline rahvapärimus.

Sisestatud: 21.10.2008.

Kirjeldus


Muistis asub põllumaal, praeguseks on säilinud vaid raskesti eristatav 40 x 30 meetrine kivine ala.

Sisestatud: 21.10.2008.

Asukoha kirjeldus


Unipiha külas Pindi talu maal, mõisast umbes pool kilomeetrit põhja pool, Vana-Pikkeri talust u 100 m kirdes, Aiamaa külla viivast teest ida pool.

Sisestatud: 21.10.2008.

Ajalugu


Välisilme järgi on muistis dateeritud esimese aastatuhande esimesse poolde.

Sisestatud: 21.10.2008.

Kaitsevööndi ulatus


50 meetrit mälestise piirist.

Sisestatud: 21.10.2008.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 17.03.2015.