Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme ja ohvrikoht Kivissaar
Mälestise registri number 12904
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
X-koordinaat 653846.10
Y-koordinaat 6460144.25
Mälestise vana number 1659
Ava kaardil

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi, kivikonstruktsioonide ning inimluude olemasolu.

Sisestatud: 19.11.2008.

Kirjeldus


Kalme paikneb looduslikul künkal, mis on tee ehitusega läbi lõigatud. Kalmest läänes, u 30 m kaugusel asub ka ohvrikivi (reg nr 12906). Kivikonstruktsioone pole võimalik eristada. Kalmel kasvavad noored tammed, mis on sinna arvatavasti istutatud.

Sisestatud: 19.11.2008.

Asukoha kirjeldus


Kivikalme asub Nõo vallas, Unipiha külas, Unipiha mõisa härrastemajast 600 m ida pool, Unipiha-Lätiküla tee põhjaküljel.

Sisestatud: 19.11.2008.

Ajalugu


Kalmet on arheoloogiliselt kaevanud 1883. aastal C. Grewingk. Saadud leidude põhjal kuulub kalme 3.-6. sajandisse.

Sisestatud: 19.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 19.11.2008.

Aruanded


Vindi, A. 1991. Unipiha asulakoht.

Sisestatud: 21.09.2010.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 17.03.2015.

z