12915 Kavilda vasallilinnuse "Siidrilinn" kultuurkiht
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kavilda vasallilinnuse "Siidrilinn" kultuurkiht |
---|---|
Mälestise registri number | 12915 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 08.01.1998 |
Registreeritud | 08.01.1998 |
X-koordinaat | 638260.43 |
Y-koordinaat | 6469483.99 |
Mälestise vana number | 1661 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(5)
Paikvaatluse kuupäev: 10.05.21
Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Kaitserajatised, Linnusekultuurkiht.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Maastikuliselt eristatav. |
Kirjeldus Ebakorrapärase kujuga linnuse ala ümbritsenud ringmüür on kogu ulatuses rohtunud vallina jälgitav. Linnuse õuel olnud ehitiste jäänused on paiguti avatud ja ilmastiku mõju all. Linnusele on viimase sõja ajal kaevatud ka kaitsekraav, millega on linnuseehitust lõhutud. Linnusel kasvavad pihlakad ja umbrohi. |
Asukoha kirjeldus Kunagine vasallilinnus asub endise jaotuse järgi Tartumaal Puhja kihelkonnas. Vasallilinnus paikneb Tartu-Viljandi maanteel olevast Kavilda ürgorust põhja pool. |
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevöönd: "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967). |
Üldinfo Asulate kindlustamine sai Eestis alguse pronksiajal. Looduslikult hästi kaitstud kohad ümbritseti hilisemas mõistes väheste kindlustustega, arvatavasti lihtsa püsttaraga. Alles rauaaja algul hakati lisaks rajama madalaid muldvalle. Rauaaja jooksul ehitati avaasulate lähedusse võimsad kaitseehitised – linnused. Enamasti valiti linnuse asukohaks kõrgem mägi, neemik või muu paik, mille looduslikku kaitsevõimet tugevdati: kaevati nõlvad järsemaks, rajati kaitsekraavid, kuhjatud vallidele püstitati puidust kaitserajatised. Kindlaid printsiipe järgides tehti linnuse sissepääsud, kujundati õu (majad, kaev), arvatavasti oli mõeldud ka jäätmemajandusele ning mõnel pool vajalikele kuivendussüsteemidele. Osa linnuseid peetakse kogukonna poolt rajatuteks, teiste puhul aga arvatakse, et neil oli kindel omanik, ülik. Valdav osa linnuseid on Eestis kasutusel olnud esimese aastatuhande teisest poolest kuni muinasaja lõpuni. Mitmed suured linnused rajati aga alles hilise rauaaja lõpul ning olid kindlustena kasutusel muistse vabadusvõitluse ajal ning veidi hiljemgi. Kesk- ja uusajal on linnuseid sageli kasutatud küla kogunemiskohana, jaanipeoplatsiks jne. Nende nimi on rahvasuus alles hoitud. Linnused on meie muinasaja kõige suuremad ja enamasti väga hästi hoitud mälestusmärgid. |