Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12923
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
X-koordinaat 637127.25
Y-koordinaat 6473151.22
Mälestise vana number 1662
Ava kaardil

Paikvaatlused(6)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 31.05.21

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.05.2011.

Kirjeldus


Ümarovaalse põhiplaaniga, mõõdud 15 x 13 meetrit, kõrgus 0,3 meetrit. Kalme pind on mätastunud, kust paistavad välja suuremate kivide nukid.

Sisestatud: 20.12.2006.

Asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Puhja kihelkonnas. Kivikalme paiknev Ulila-Võllinge teest ligikaudu 200 m loodekaares avatud maastikul. Maastikuliselt paikneb kivikalme lainjal tasandikul. Kivikalmest reg nr 12923 loode poole jääb kivikalme reg nr 12924.

Sisestatud: 24.01.2013.

Ajalugu


Kivikalme kuulub I aastatuhande I poolde. Kivikalmet Nasja külas on nimetanud A. Riisberg Puhja kihelkonna arheoloogilises kirjelduses 1921. a, lk 2 (käsikiri ajaloo Instituudis), kus ta märgib, et kalmetest on palju kive ära viidud. Mälestisele on koostanud passi 1978. a arheoloog M. Aun (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 24.01.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd: "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967).

Sisestatud: 24.01.2013.

Aruanded


Vindi, A. 1995. Inspektsioon Puhja kihelkonna põhjaotsa 16. märtsil 1995. aastal.

Sisestatud: 21.09.2010.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 17.03.2015.