12933 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 12933 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 08.01.1998 |
Registreeritud | 08.01.1998 |
X-koordinaat | 642383.05 |
Y-koordinaat | 6469273.27 |
Mälestise vana number | 22-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(6)
Paikvaatluse kuupäev: 19.04.21
Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kivikalme asub põllumaal. Väliselt meenutab madalat rohtunud põllukivihunnikut. Siia ka on kalmekividele lisaks põllukive juurde veetud, mis rikuvad kalme väljanägemist. |
Asukoha kirjeldus Kivikalme asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Puhja kihelkonnas. Kalme asub Viljandi-Tartu maantee ja Elva mineva tee ristist u 700 m lõuna pool, Männiku talust u 280 meetrit loodes. |
Ajalugu Kivikalme on dateeritud ajavahemikku I aastatuhande I pool - II aastatuhande algus. |
Kaitsevööndi ulatus Kinnismälestise kaitsevööndi on määratud kultuuriministri käskkirjaga "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967). Selle ulatuse ning piiridega on võimalik tutvuda käesoleva KKT lisas nr 1. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |