12936 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 12936 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 08.01.1998 |
Registreeritud | 08.01.1998 |
X-koordinaat | 626087.94 |
Y-koordinaat | 6466379.95 |
Mälestise vana number | 1673 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(3)
Paikvaatluse kuupäev: 05.06.12
Menetleja: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(7)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kalme on varem olnud ümmarguse kujuga, läbimõõduga 16 m. Kalme servi on künniga tugevalt lõhutud, mistõttu on see omandanud kirde-edela suunas pikliku kuju ja säilitanud vaid selles suunas endise läbimõõdu. Vastassuunas on kalme läbimõõt vähenenud 10 meetrile. Kalme kõrguse ei saa praegu enam määrata, sest põldudelt on siia aetud palju kive, õlgi, maisivarsi ja muud rämpsu. Varasematel aegadel on kalme olnud 1-1,5 m kõrge. |
Asukoha kirjeldus Kalme asub endise jaotuse järgi Tartu maakonnas Rannu kihelkonnas Unikülas Petseri talu maal, umbes 200 m taluhoonetest edelas. Kalmeks on valitud ümbrusest veidi kõrgem koht, millelt avaneb vaade järvele ja ümbrusele. |
Ajalugu Uniküla kivikalmet on kirjeldanud E. Laid 1923. a Rannu kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses. Teaduslikke kaevamisi ei ole kalmel läbi viidud ja leide ei ole. Kivikalme võib dateerida välise kuju ja ümbruskonna kivikalmest saadud leidude alusel I aastatuhandesse ja II aastatuhande algusesse. |
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevöönd: "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967). |
Aruanded Vindi, A. 1995. Inspektsioon Rannu kihelkonda 18. mail 1995. aastal. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |