12950 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 12950 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 08.01.1998 |
Registreeritud | 08.01.1998 |
X-koordinaat | 624181.00 |
Y-koordinaat | 6455207.00 |
Mälestise vana number | 19-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(5)
Paikvaatluse kuupäev: 29.02.24
Menetleja: Arheoloogianõunik, Eero Heinloo
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Arheoloogilise kultuurkihi, kivikonstruktsioonide ja inimluude olemasolu. |
Kirjeldus Kalme on täielikult kamardunud ning muust maastikust raskesti eristatav. |
Asukoha kirjeldus Kivikalme asub endise jaotuse järgi Tartu maakonnas, Rannu kihelkonnas. Kivikalme kuulub 11 kalmest koosnevasse gruppi, mis asub piki Võrtsjärve rannikut Vehendi külas umbes kilomeetri pikkusel ala. Kalme reg nr 12950 asub vahetult Võrtsjärve idakaldal asuvas metsatukas. |
Ajalugu Välisilme järgi on muistis dateeritud I aastatuhande II poolde eKr. |
Kaitsevööndi ulatus 50 meetrit mälestise piirist. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |