Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12950
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
X-koordinaat 624181.00
Y-koordinaat 6455207.00
Mälestise vana number 19-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(5)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 29.02.24

Menetleja: Arheoloogianõunik, Eero Heinloo

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi, kivikonstruktsioonide ja inimluude olemasolu.

Sisestatud: 05.12.2008.

Kirjeldus


Kalme on täielikult kamardunud ning muust maastikust raskesti eristatav.

Sisestatud: 05.12.2008.

Asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Tartu maakonnas, Rannu kihelkonnas. Kivikalme kuulub 11 kalmest koosnevasse gruppi, mis asub piki Võrtsjärve rannikut Vehendi külas umbes kilomeetri pikkusel ala. Kalme reg nr 12950 asub vahetult Võrtsjärve idakaldal asuvas metsatukas.

Sisestatud: 05.12.2008.

Ajalugu


Välisilme järgi on muistis dateeritud I aastatuhande II poolde eKr.

Sisestatud: 05.12.2008.

Kaitsevööndi ulatus


50 meetrit mälestise piirist.

Sisestatud: 05.12.2008.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 17.03.2015.