Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvripuu Hiiepärn
Mälestise registri number 13046
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
X-koordinaat 679810.25
Y-koordinaat 6465946.23
Mälestise vana number 1712
Ava kaardil

Paikvaatlused(5)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 09.08.23

Menetleja: Looduslike pühapaikade nõunik, Pikne Kama

Märksõna(4)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvripuu, Ohvripärn.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 17.05.2011.

Kirjeldus


Ohvripärn on suur vana puu otse tee kõrval. Puu on üsna pehkinud, seest õõnes ning selle sees on tehtud tuld. Okste külge on riputatud värvilisi linte.

Sisestatud: 19.11.2008.

Asukoha kirjeldus


Ohvripärn asub endise jaotuse järgi Tartu maakonnas, Võnnu kihelkonnas. Ohvripärn paikneb Võnnu vallas, Terikeste külas, Mäesuitsu talu hoonetest 50 m kagus, Võnnu-Kastre tee kaguküljel, kivikalme (reg nr 13045) edelaservas.

Sisestatud: 19.11.2008.

Ajalugu


Ohvripärna arheoloogiliselt uuritud pole. Välisilme järgi on muistis dateeritud II aastatuhandesse.

Sisestatud: 18.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 18.11.2008.

Üldinfo


Hiied paiknevad maastikul väga erinevalt: silmapaistvatel looduslikel kohtadel, muinasaja lõpu asustusele lähedastes, kuid maastikuliselt tagasihoidlikes paikades või siis päris asustusest eemal üksildastes kohtades (nt soosaartel).
Hiiepuudeks olid tavaliselt tammed, pärnad, pihlakad, jalakad ja teised lehtpuud, okaspuudest sagedamini kadakad. Hiite vastu hakkas kirik tõsiselt võitlema 17. sajandil, mil paljud pühaks peetavad puudesalud maha raiuti. Seetõttu on tänaseni väga harva säilinud hiiesalusid, enamasti on alles üksikud pühad puud.
Hiite täpsem ajaline määratlemine on keeruline, sest enamasti puudub neis paigus tänapäevaste arheoloogiliste meetoditega uuritav kultuurkiht. Nende erilisus kultuuripärandis seisneb rikkalikus rahvapärimuses.

Sisestatud: 16.03.2015.