Mälestise tunnus

Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Asulakoha kultuurkihti iseloomustab ümbritsevast maastikust tumedam pinnas, kus esineb keraamikat, kivipurdu ning savitihendeid. Asulakoha mõõtmed on põhja-lõuna suunas u 130-270 m ning ida-lääne suunas u 240 m.

Tvauri, A. 2002. Aruanne arheoloogilistest uuringutest Külitse asulakohal 2002. aasta augustis. Tartu (Käsikiri TÜ arheoloogia kabineti arhiiv-raamatukogus)

Asukoha kirjeldus

Mälestis asub Tartu-Riia mnt loodeküljel. Läänes piirdub asulakoht Külitse tee nimelise tänavaga, põhjas Kase tee tänavaga.

Ajalugu

Asulakohta on arheoloogiliselt kaevanud 2002. aastal Andres Tvauri. Sealt on leitud keraamikat, erinevate esemete katkeid ning loomaluid. Keraamika põhjal on asulakoht dateeritud 9.-16. sajandisse.

Kaitsevööndi ulatus

50 m mälestise piirist.

Üldinfo

Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.