13054 Ohvriallikas Pärliallik
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Ohvriallikas Pärliallik |
---|---|
Mälestise registri number | 13054 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik |
Arvel | 09.01.1998 |
Registreeritud | 09.01.1998 |
X-koordinaat | 611104.79 |
Y-koordinaat | 6432108.80 |
Mälestise vana number | 46-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(3)
Paikvaatlused(6)
Paikvaatluse kuupäev: 17.04.23
Menetleja: Valgamaa nõunik, Margis Sein
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvriallikas.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus 1) Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Allikas paikneb Helme linnuse vallikraavi põhjas. Allikast voolab välja väike oja, mis piki vallikraavi põhja kulgedes voolab Helme jõkke allikast 190 m kirde pool. |
Asukoha kirjeldus Mälestis asub endise jaotuse järgi Helme kihelkonnas. Allikas paikneb umbes 80 m Tõrva-Karksi-Nuia maanteest kirde pool, Helme ordulinnuse varemetest kagu pool, linnuse vallikraavi põhjas. |
Ajalugu Muistis pärineb ajaloolisest ajast, dateeringuks võib laias laastus määratleda II at pKr. Muistist mainitakse korduvalt Kirjandusmuuseumi Rahvaluulearhiivi pärimusteadetes, mille järgi olevat siin ravitud silmahaigusi. On teateid, et „Muiste olevat sinna allikasse neitsid oma puhtuse hoideks helmeid ohverdanud“ ja „Helme allikas saanud nime sellest, et seal käinud neiud helmeid ohverdamas“. 1997. a toimusid arheoloog A. Tvauri juhatusel allika puhastustööd, mille käigus ilmnes, et allika-auku ümbritsevad vähemalt kahed üksteise peal asetsevad puust rakked. |
Aruanded Tvauri, A. 1997. Arheoloogiline aruanne Helme ohvriallika puhastustöödest 6. juunil 1997. |
Üldinfo Eestis on olulisteks looduslikeks pühapaikadeks peetud veekogusid, peamiselt allikaid, aga sellele viitavad ka püha-nimelised jõed ja järved. Allikaid, nagu ohvrikivegi, usuti olevat mitut sorti: suuremal enamikul arvati olevat raviomadused – nt silmaallikad, aga oli ka ilma-, elu- või lihtsalt pühad allikad. Neisse ohverdati hõbeehetelt või -müntidelt kraabitud hõbedat, aga ka raha, helmeid jms. |