Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Kalmetimägi"
Mälestise registri number 13059
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
X-koordinaat 607365.28
Y-koordinaat 6423784.00
Mälestise vana number 60-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(4)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 20.03.20

Menetleja: Valgamaa nõunik, Margis Sein

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.02.2011.

Ajalugu


Muististe inspekteerimine Taagepera k/n 19.-23. juuli 1966
Uuekiini maaalune kalmistu (Kalmetemägi)
Kalmistu asub praeguse Helme k/n (1966. a järgi) Taagepera sovhoosi Holdre osakonna maal. Endise Uuekiini talu põllu keskel, talust umbes 250 m põhja pool. Kalmetemäe külje alla WNW suunas jääb nn „Rjjuniit“. Kalmistu kujutab endast põllu keskel olevat kõrgemat küngast, mille keskele on kaevatud ligikaudu 30 aastat tagasi kartulikoobas. Koopa kaevamisel ja selle ja ka juba varasemal ajal kündmisel on maa seest välja tulnud luid. Esemeid pole leitud. Kalmistust 500-600 m S poole on leitud kündmisel metsa äärest põllult kaks metallist kannu rahadega. Osalt olevat need olnud araabia mündid. Rahad olevat juba kodanlikul ajal üle antud muuseumile. Mainitud ala lähedusest olevat kulgenud muistne kaubatee Pärnu – Viljandi – Holdre – Pihkva - Novgorod.

Sisestatud: 20.02.2013.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 12.03.2015.