1307 Mälestussammas «Russalka», A. Adamson, 1902 (graniit, pronks) • Mälestised

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestussammas „Russalka“. A. Adamson, arh. P. Vulf, 1901-1902 (graniit, pronks, malm) Foto: Sirje Simson 07.04.2006 Mälestussammas „Russalka“. A. Adamson, arh. P. Vulf, 1901-1902 (graniit, pronks, malm) Foto: Sirje Simson 07.04.2006 Mälestussammas „Russalka“. A. Adamson, arh. P. Vulf, 1901-1902 (graniit, pronks, malm). Detailvaade Foto: Sirje Simson 07.04.2006 Mälestussammas „Russalka“. A. Adamson, arh. P. Vulf, 1901-1902 (graniit, pronks, malm). Detailvaade Foto: Sirje Simson 07.04.2006 Mälestussammas „Russalka“. A. Adamson, arh. P. Vulf, 1901-1902 (graniit, pronks, malm). Detailvaade Foto: Sirje Simson 07.04.2006 Mälestussammas „Russalka“. A. Adamson, arh. P. Vulf, 1901-1902 (graniit, pronks, malm). Detailvaade Foto: Sirje Simson 07.04.2006 Mälestussammas „Russalka“. A. Adamson, arh. P. Vulf, 1901-1902 (graniit, pronks, malm). Detailvaade Foto: Sirje Simson 07.04.2006 Mälestussammas „Russalka“. A. Adamson, arh. P. Vulf, 1901-1902 (graniit, pronks, malm). Detailvaade Foto: Sirje Simson 07.04.2006 Mälestussammas „Russalka“. A. Adamson, arh. P. Vulf, 1901-1902 (graniit, pronks, malm). Detailvaade Foto: Sirje Simson 07.04.2006 Mälestussammas „Russalka“. A. Adamson, arh. P. Vulf, 1901-1902 (graniit, pronks, malm). Detailvaade Foto: Sirje Simson 07.04.2006 Mälestussammas „Russalka“. A. Adamson, arh. P. Vulf, 1901-1902 (graniit, pronks, malm). Detailvaade Foto: Sirje Simson 07.04.2006 Mälestussammas „Russalka“. A. Adamson, arh. P. Vulf, 1901-1902 (graniit, pronks, malm). Detailvaade (pragu) Foto: Sirje Simson 07.04.2006 Mälestussammas „Russalka“. A. Adamson, arh. P. Vulf, 1901-1902 (graniit, pronks, malm). Detailvaade Foto: Sirje Simson 07.04.2006 Mälestussammas „Russalka“. A. Adamson, arh. P. Vulf, 1901-1902 (graniit, pronks, malm). Detailvaade (reljeef) Foto: Sirje Simson 07.04.2006 Mälestussammas „Russalka“. A. Adamson, arh. P. Vulf, 1901-1902 (graniit, pronks, malm). Detailvaade (vuuk) Foto: Sirje Simson 07.04.2006
Mälestise nimi Mälestussammas «Russalka», A. Adamson, 1902 (graniit, pronks)
Mälestise registri number 1307 Mälestise vana number 58
Registreeritud Kinnismälestis Liigitus kunstimälestis
Märksõna
  • Kunst
    • Materjal
      • Metall
      • Kivi
        • Looduskivi
    • Objekt
      • Monument
        • Ausammas
        • Monumentaalskulptuur
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Määrused ja käskkirjad "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995. a.määrus nr.19/2, (RTL 1996, 119/120, 628) Kuupäev: 19.07.1995
"Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri 28. märts 2006. a käskkiri nr 120 (RTL, 07.04.2006, 30, 542) Kuupäev: 05.04.2006
Katastrikood
Aadress
Omanikud/valdajad
Leevendused
Fotokogu
Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid
Inspekteerimised

Seisund: hea
Inspekteerimise kuupäev: 10.06.2011
Inspektor: TKVA peaspetsialist, Viive Leitsar

Kirjeldused

Vallasmälestise kirjeldus

Materjal: pronks, graniit.

Tehnika: raidtehnika, valatud.

Autor, valmistamise koht: Amandus Heinrich Adamson, Paldiski-Tallinn, 1900-1901; paigaldus ja monumendi avamine 1902; monumendi arhitekt P. Vulf; inglikuju, reljeef jt. pronksosad valatud Peterburis Morandi tehases; laternapostid laternatega jt. malmosad valatud Tallinnas Wiegandi

Dateering: 1901-1902

Mõõtmed: üldkõrgus ca 16 m, sokli kõrgus ca 4 m, postamendi kõrgus ca 8 m, inglikuju kõrgus ca 4 m; pronkspärja kõrgus ca 70 cm, laius ca 6 cm; lindi pikkus ca 76 cm

Märgid (meistrimärgid):

Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): soklil, graniitrahnul trepist paremal raidtekst: Проектъ памятника oдобренъ Государемъ Импeрато-ромъ 11. Июня 1901 г. Закладка произведена 7 Ceнтября 1901 г. Памятникъ ocвященъ 7 Ceнтября 1902 г.
Pjedestaali lõunaküljel, laevahukku kujutava reljeefi kohal kullatud raidtekst: Русалка въ денъ гибели 7 ceнтября 1893 годa
Pjedestaali idaküljel kullatud raidtekst: Coopуженъ в благополучное царствование Государя Императора Hиколая II въ 1902 году на cpeдства coбранныя cъ Высочайшaго coизво-ленiя повсемъстной Въ Имперiй подпиской
Pjedestaali lääneküljel kullatud raidtekst: Pocciяне не забываютъ cвоихъ героевъ мучениковъ
Pjedestaali põhjaküljel, ristinišist allpool kullatud raidtekst: 7 Ceнтября 1893 года на броненосцъ „Pусалка“ находились Koмандиръ K 2 p. Bиктор Иенишъ Cтарший oфицер K 2 p. Hиколай Протопоповъ Лейтенанты Baлерианъ Cтравинский Порфирий Epшовъ и Григорий Бурхановский Mичмана: Герхардъ Майеръ и Владимиръ Долговъ K. M. A. Шт. Kaп. Владиславъ Aлъкимовичъ и Пор: Mихаилъ Буровъ K. Ф. Ш. Шт. Kaп. Петръ Kириловъ. Пом. Cт. Инж. Meх Левъ Янъ Mладш. Врачъ Koл. Acc. Bикторъ Cверчковъ Hижних Чиновъ: Боцм. I Боцман мт. I. kвар. II. Подшх. I. Батлр. I. Maтросовъ и Maшинной koманды 146 Bceго Oфицеровъ 12 Hижних чиновъ 165 человекъ.
Laevahukureljeefi paremal allnurgas süvistatud tekst: П. Н. Вульфъ A. A∂aмсонъ 1901 г.
Reljeefi vasakul allnurgas, samuti süvistatult: Restaureering – koopia P. Horma 1945 Valatud E.T.K.V.L. Kopli Masinatehases 1946
Loorberipärja lintidel süvistatud tekst: vasakul lindil: PЕВЕЛЬ 1899-1902; paremal lindil: Oтъ Друзей и Toвaрищей
Sammast ümbritsevatele malmpostidele on kinnitatud malmplaadid hukkunud meremeeste nimedega – kokku 165 nime (vt mälestise pass, koostatud H. Paasi poolt, 1975), samuti algselt kullatud. Laternapostide küljel valutehase märgistus: Ф. BИГАНДЪ PEBEЛЬ 1903.

Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): laevahukku kujutav bareljeef sai II maailmasõja ajal mürsukildudest kannatada; säilinud osa ja fotode järgi modelleeris skulptor Paul Horma 1945 uue reljeefi (pronksivalu Kopli Masinatehases, 1946); reljeefi lähikonnas pjedestaalikividel mürsukildude jälg

Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): „Russalka“ mälestussammas on püstitatud 1893. aastal hukkunud Vene rannakaitse soomuslaeva „Russalka“ meeskonna mälestuseks. Hukkunute omaste poolt algatati 1900 ülemaaline korjandus; maatükk omandati kaupmees Pfaffilt, 1901 juulis alustati eeltöid. Graniit pärineb Soomest. Monumendi avamine toimus 7. septembril (vkj.) 1902
Samba tipus oleva graatsilise inglifiguuri käes merele suunatud õigeusurist; teine rist monumendi esiküljel figuurist allpool aset-sevas, ikooni kappraamistusena (kiot) kujundatud nišis. Inglikuju modelliks oli 1901 Adamsoni juures koduabilisena teeninud 17-aastane Paldiski neiu Juuli Roots. Pjedestaali lõunakülje allosas tormilainetes laeva kujutav pronksbareljeef; reljeefi allserva ees kahe lindiga loorberipärg. Reljeefi juurde, pjedestaali jalamit ümbritsevale vaateplatvormile viib lõunaküljelt lai trepp. Platvormi ääristab sokli rahnudele kinnituv malmivalu kett; samas toetuvad neile rahnudele ka 10 kahuritoru; „laevaninale“ on kinnitatud kaks ankrut. Monumenti ümbritseb graniitsillutis, millel märgistatud (algselt terrazzo marmorkillustikust mosaiigina, nüüd helehallide graniitplaatidega) kompassilaud – „Russalka“ on orienteeritud NO suunast veidi põhja poole. Kompassilaua välisäär piirneb nelja kõrgel soklil (sokli külgedel kõrgreljeefsed lõvipead ketihoidjatena; sise- ja välisküljel reljeefne tsaarikotkas, algselt osaliselt kullatud) laternapostiga ja madalate püramiidjate sammastega (kokku 16), mille sise- ja väliskülgedel (osal postidest tekstid kolmel küljel) 165 hukkunud madruse nimed (kokku 36 plaadil), malmivalu ketiga seotud küljepooltel väike ankrureljeef.
Malmpostamentidel paiknenud algsed laternad amortiseerusid ning kõrvaldati arvatavasti 1950. aastatel. Tõenäoliselt 1960. valmistati nende asemele malmist lillevaasid. Malmist laternapostid koos laternatega rekonstrueeriti fotode järgi A. Sildre jooniste alusel ja teostati Peterburis 2005. Samal aastal asendati ilmakaari tähistavad terrazzo marmorkillustikust mosaiikplaadid vastupidavate graniitplaatidega, kuna 1902 valmistatud originaalplaadid olid väga lagunenud. Ühe merepoolse malmpostamendi nimetahvli, kotka ja kotka tiiva koopia modelleeris Cornelius Tamm 1993 (valmistati Dvigateli tehases); pronkspärja 1995 varastatud ülaosa koopia modelleeris Cornelius Tamm, valmistajaks 1996 ARS-Monumentaal.
Monumendi, metallpiirdete ja sillutise restaureerimistöö tegi OÜ Raidkivi Ateljee aastail 2002-2004 (survepesupuhastus; algse värvilahenduse taastamine sondaažide ja ajalooliste värvifotode alusel; kirjade kuldamine kullavärviga; sillutise uuendamine, vt. tööaruanne Tallinna Kultuuriväärtuste Ametis). Ingli risti kuldas viimati AS KAR-Grupp, 2005. Peterburis valatud uued malmist valgustipostid koos laternatega paigaldas 2005 NCC Ehitus OÜ.
Kadrioru pargi ajaloolise haljastuse taastamisprojekti raames istutati 2006 kevadel mälestusmärgi ümber pukspuuhekk.
Allveearheoloogid Eesti Meremuuseumi teaduri Vello Mässi juhtimisel leidsid soomuslaev „Russalka“ vraki aastal 2003 Soome lahes Helsingist lõunas.

Sisestatud: 26.11.2006

Liik: Aruanded

Remont-restaureerimistööde vahearuanne: 1. "Russalka" mälestusmärgi metallpiirde ja dekoratiivelementide viimistluse restaureerimine; 2. Graniitkivisillutisega ilmakaarte nooli tähistava platsi ülestõstmine; 3. samba kuldkirjade taastamine. Tallinn 2003. (MKA arhiiv)

Sisestatud: 06.08.2014

Liik: Meedia

- “Russalka” monumendi valgustuse taastamiseks kulub 3,4 miljonit
www.postimees.ee/220705/esileht/siseuudised/tallinn/171821.php

- Polishtshuk jäi Russalka renoveerijale võlgu
www.epl.ee/artikkel.php

- Artikkel Eesti Päevaleht,10.08.2005
www.epl.ee/artikkel.php
Russalka monument saab sügiseks uued laternad ja graniitplaadid" Askur Alas

- artikkel " Russalka sai uued vägevad laternad"
www.epl.ee/artikkel.php

Sõjas hävinud kuju taastamiseks kasutas Nõukogude võim odavaid lahendusi.
Linn taastab Russalka mälestusmärgi 103. aastapäevaks kuulsa monumendi kunagised seitsmemeetrised valgustuspostid ja asendab praegused mosaiikbetoonplaadid graniidist plaatidega.
Linna muinsuskaitseosakonna juhatajal Boris Dubovikul õnnestus enda sõnul esmaspäevasel nõupidamise kommunaalametis kaitsta seisukohta, et nõukogude ajast pärit terratsoplaatidest ehk mosaiikbetoonplaatidest ilmakaari tähistavate sektoritega ringvööd ei parandata. Selle asemel tellitakse ehtsast graniidist plaadid, samasugused, nagu seal ka alguses olid. “Karta oli, et ehk ei jätku selleks raha, aga arvan, et kui juba teha nii, nagu algselt oli, siis teha kõik nii,” ütles Dubovik.
Eile käis Russalka juures kibe töö. Lammutatud on viltuvajunud betoonpostide vundamendid. Praeguseks pole veel otsustatud, kuhu paigutada prožektorid, mis kuju alt üles valgustavad – kas sillutiskivide vahele või postide otsa.
Kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni sõnul on 25. septembril valmima pidavad tööd graafikus. “Mõtlesime algul, et põhiasjaks on valgustus taastada, aga tööde käigus leidsime, et ka terratsoplaadid vajavad vahetamist,” ütles Valdmann.
Amandus Adamsoni loodud ja 1902. aastal püstitatud Russalka kuju hävis Teises maailmasõjas. Nõukogude ajal mälestusmärk küll taastati, kuid paljud detailid asendati odavamatega. Nüüd taastatakse ka kuju ümbritsenud neli ühe tonni raskust ja üle seitsme meetri kõrgust laternaposti. Peterburist tellitud valgustuspostid ja laternad peaksid kohale jõudma 10. septembriks, üks post maksab ca 220 000 krooni. Kommunaalameti andmeil lähevad tööd kokku maksma 3,4 miljonit krooni.
Russalka lugu jõuab meediasse
•• 1867. aastal Peterburis valminud soomuslaev Russalka sõitis uue kalendri järgi 19. septembril 1893. aastal 177 mehega pardal Tallinnast Helsingisse ning jäi kaduma.
•• 1902. aastal püstitati üleriigilisel korjandusel kogutud 61 000 kuldrubla toel Amandus Adamsoni visiooni järgi Russalka mälestusmärk.
•• 24. juulil 2003. aastal leidsid Eesti meremuuseumi ja Tuukritööde OÜ tuukrid Soome lahes Helsingist lõunas Russalka vraki, mida siiani oli tulutult otsitud.
•• Eelmisel kuul tegi Kanada filmigrupp Russalka vraki leidmisest dokumentaalfilmi, mida hakatakse levitama National Geographicu ja Discovery Channeli kanalitel.
•• Uurimisel on jõutud järeldusele, et kesk Soome lahte otsustas soomuslaeva komandör naasta Tallinna, kuid tagasipööret lõpetades läks laev ümber ning uppus.
•• Uppumise põhjuseks peetakse ilma mittearvestamist, sest laev polnud ette nähtud sõiduks avamerel ja tormiga.

- artikkel " Russalka sai uued vägevad laternad"
www.epl.ee/artikkel.php

-- artikkel "Russalka taaastamise kirju ajalugu"
www.epl.ee/artikkel.php

- artikkel "Russalka –Tallinna sümbol võimust hoolimata"
www.epl.ee/artikkel/358689







Sisestatud: 05.08.2005

Liik: Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1964 - vabariikliku tähtsusega kunstimälestus nr. 43, aastast 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 58

Amandus Heinrich Adamson (1855-1929) – Peterburi Kunstiakadeemia haridusega esimesi professionaalseid eesti kujureid. Viljelenud mütoloogilisi ja allegoorilisi kompositsioone, salonglikku skulptuuri, realistlikke randlaste kujutisi, portreid. Pärast „Russalkat“ lõi mitmeid monumente nii Venemaal kui ka Eestis, ka hauamälestusmärke, Tartu Pauluse kiriku altariskulptuuri
M. Eller. Monumente ja dekoratiivskulptuure. Tallinn, 1978, lk. 6-7: 1902. aastal püstitati Kadriorgu A. Adamsoni „Russalka“, monument 1893. aastal hukkunud soomuslaeva ja ta meeskonna mälestuseks. Arvestamata hauasambaid kalmistutel, oli see esimene eesti skulptori monument mitte ainult Tallinnas, vaid üldse Eestis.
...„Russalka“ on aja jooksul muutunud üha kindlamalt üheks osaks Tallinnast, vaatamisväärsuseks, mille puudumist kõik märkaksid. „Russalka“ on A. Adamsoni arvuka monumendiloomingu kordaläinuim teos, milles õnnelikult ühinevad kujurile iseloomulik elav ja dünaamiline käsitluslaad ning mälestussamba kompositsiooniline lahendus suurepäraselt valitud asukohaga mere kaldal. Romantiline üldmeeleolu seostub hästi mere avarusega; ilmastiku, aasta- ja päevaaegade vaheldumine loovad sellele järjest uusi variatsioone. „Russalkal“ on rida igale heale monumendile vajalikke omadusi. Õnnestunult on leitud proportsioonid tahutud graniitplokkidest aluse ja pronksist inglifiguuri vahel, kogu samba siluett on ilmekas ja väljendusrikas. Tänu oskuslikult valitud asukohale pargipuude ja merekalda piiril pääseb ta hästi mõjule maastikus ning liitub samas sellega harmooniliseks tervikuks. Monument on hästi vaadeldav nii kaugelt kui lähedalt. Jutustavad detailid: laevahukku kujutav reljeef, võitlust tormiga markeeriv sokkel jmt. Pakuvad pidepunkte vaatajaile, kes üldmuljele illustratiivset lisa otsivad.
„Russalka“ populaarsuse üheks oluliseks põhjuseks on tema ideestiku üldmõistetavus, kestmine üle aegade, mistõttu ta on saanud lähedaseks paljude põlvkondade inimestele. Tallinn kui mere- ja sadamalinn oli saanud endale kohase monumendi.
K. Müürisepp, G, Vilbaste. Kadriorg. Tallinn, 1966, lk. 62-63: Kadriorgu hakati püstitama mälestusmärke 20. sajandil. Esimeseks mälestussambaks oli „Russalka“, mis püstitati Kadrioru rannale Mere allee lõppu. Eesti skulptori prof. Amandus Adamsoni poolt loodud võimas monument hukkunud meremeeste mälestuseks avati 7. (19.) septembril 1902. aastal. Monumendi hallist graniidist alus kujutab laeva, mis on sattunud veealustele karidele. Laevakere keskelt tõuseb terava kaljuna mälestussamba postament, mille tipul on tumedast pronksist ingel. Paremas käes hoiab ta risti, millega näitab suunas, kus hukkunud meremehed leidsid külma haua. Kaljusamba alusele viib lai graniidist trepp. Viimase trepiastme vastas on monumendi alussambal tumedast pronksist bareljeef, mis kujutab „Russalkat“ hukkumispäeval tormisel merel. Bareljeefi kohal on graniiti raiutud sõnad: „Russalka“ hukkumispäeval 7. septembril 1893. aastal... Bareljeefi all on pronksist loorberipärg sõpradelt ja seltsimeestelt. Sõja päevil hävitasid fašistid bareljeefi, kuid 1945. aastal taastas selle P. Horma. Postamendi läänepoolsel küljel on kirjutatud: „Vene rahvas ei unusta oma sangareid-märtreid“... Mälestusmärgi idapoolsele küljele on raiutud hukkunud ohvitseride (12) nimed ja madruste arv (165). Mälestussammast ümbritsev graniidiga sillutatud ala kujutab kompassi. Ümber selle ala seisvatele madalatele malmpostidele on kirjutatud hukkunud madruste nimed. Hukkunute hulgas oli ka neli eestlast – ohvitser, madrus, puusepp ja kokk. Monumendi üldkõrgus on 16 meetrit.
7. (19.) septembril 1893. aastal sai rannakaitse soomuslaeva „Russalka“ komandör Jenis ootamatult käsu sõita Tallinnast Helsingi kaudu Kroonlinna. Soomuslaeva saatjaks määrati kahuripaat „Tutša“. „Russalka“ oli vana ja madal laev... Päeval tõusis tuul ja muutus 9-palliseks tormiks. „Tutša“ tõttas ees ning kaotas vihmas ja udus silmist „Russalka“. „Tutša“ jõudis õnnelikult Helsingisse, kuid „Russalka“ jäi tulemata.... Kui järgmisel päeval tuli Soome randa esemeid kadunud laevalt ja paat surnud madrusega, siis hakati „Russalkat“ otsima. Laeva ei leitud ega avastatud ka mingeid jälgi hukkumiskohast... Laev ja tema meeskond, 176 inimest jäid jäljetult kadunuks. Ainult madrus, kelle lained ajasid paadiga Soome randa, sängitati maamulda. „Russalka“ vraki leidsid nõukogude tuukrid 1932. aastal Soome lahest Prangli saare ja Helsingi vahelt 80 meetri sügavuselt...
T. Nurk. Amandus Adamson. Tallinn, 1959, lk. 42-44: Kahekümnenda sajandi algusaastaist alates hakkas Adamson tegutsema ka monumendiplastika alal. Esimene Adamsoni poolt loodud monument oli „Russalka“ mälestussammas Tallinnas Kadrioru rannal... Vajalikud summad hangiti ülevenemaalise korjanduse teel, milleks saadi luba 1900.a. jaanuaris. Välja saadeti üle 16000 korjanduslehe, mille alusel tuli kokku 61000 rubla. Mitmesuguste sekelduste järel, nagu maatüki omandamine kaupmees Pfaffilt jm., saadi eeltööd alustada alles 1901.a. juulis. Augustis hakati rajama monumendi alust kohaliku ehitusmeistri N. Tamme juhtimisel. Pjedestaali graniit telliti Soomest, mis saabus kohale paarikuise hilinemisega 1902.a. mais, mistõttu ehitustöödega tuli tublisti kiirustada, et tähtajaks valmis jõuda. Inglikuju, reljeef ja teised pronksdetailid valati Peterburis Morandi tehases, kuna laternad teostati Tallinnas Wiegandi vabrikus. Kuju asetati kohale 20. juulil. Väiksemad viimistlustööd jätkusid sügiseni. Monumendi pidulikust avamisest 7. septembril 1902.a. võttis osa ka autor... Monumendi juures on eriti õnnestunud graatsiline inglifiguur, milles vaatamata suurusele on kergust ja hõljuvust. Skulptor käsitleb suurepäraselt ingli õhukest, pehmetes voltides langevat rüüd, mis tagasihoidlikult toob esile kehavormid. Suure tasakaalutunde ja ilusa siluetiga on antud ingli astuv poos ja graatsiline kätehoiak. „Russalka“ ingli kuju loomisel oli Adamsonile modelliks 17-aastane neiu Juuli Rootsi, kes pärines Paldiskist ja teenis 1901.a. suvel Adamsoni juures koduabilisena. Pika puiklemise peale oli neiu nõus poseerima, aidates ühtlasi skulptoril savi sõtkuda ja sealt kivikesi välja noppida.... „Russalka“ on ilusamaid Adamsoni monumente, mõjudes oma proportsioonide harmoonia ja vormide tasakaaluga. Mälestussammas moodustab ühtse terviku ümbritseva loodusega ning kuulub lahutamatu osana Kadrioru pargi ansamblisse...

Sisestatud: 10.03.2008

Liik: Mälestise kirjeldus

Mere poole sirutuva graatsilise ingliga tipnev mälestussammas tugineb laevanina ja tormilaineid sümboliseerivale massiivsele hallist ja roosast graniidist soklile. Roosast graniidist kõrge pjedestaali külgedel laevahukku kujutav reljeef ja kivisse raiutud kuldsed kirjad.

Sisestatud: 26.11.2006

Liik: Mälestise tunnus

Muinsuskaitse alla võetud kui kunstiküps monumentaalteos Amandus Adamsonilt, ühelt esimestest eesti professionaalseist kujureist; esimene eesti skulptori loodud linnamonument; Tallinna kaunemaid mälestusmärke; Kadrioru pargi mereäärne dominant, pargi 20. sajandi alguse oluline arhitektooniline kujunduselement Mere allee lõpetusena.

Sisestatud: 26.11.2006
Negatiivid