Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Krutsifiks, 1380 (puit, polükroomia)
Mälestise registri number 1313
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 64

Paikvaatlused(2)

Seisund: museaal

Paikvaatluse kuupäev: 11.03.16

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna juhtivspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sakraalese, Rituaalese.

Mälestise tunnus


Haruldane keskaegne puidust krutsifiksigrupp

Sisestatud: 11.01.2017.

Aruanded


(1963) Mai Lumiste. Risti puuskulptuuri (krutsifiks) konserveerimine. Tallinn: Tallinna Linna TSN TK Ehituse ja Arhitektuuri Osakonna Arhitektuuri Mälestusmärkide Kaitse Inspektsioon.

Sisestatud: 03.02.2017.

Kirjandus


Sten Karling. Medeltida träskulptur i Estland. Stockholm, 1946
Kersti Markus. Eine Kreutzigungsgruppe in Estland und ihre Stilprobleme. - Wiener Jahrbuch für Kunstgeschichte. Bd. XLV, 1992, lk 161-171.
Villem Raam. Harju-Risti kirik. - Eesti Arhitektuur, 3. Tallinn, 1997, lk 14-15.
Villem Raam. Padise klooster. - Eesti Arhitektuur, 3. Tallinn, 1997, lk 43-44.
Krista Ivask. Kolgatagrupp Harju-Risti kirikust. Stiilist, tüübist ja meetodist keskaegse puuskulptuuri uurimisel. Magistritöö. Tartu Ülikool, 2006.
Krista Anderson. Kolgata-skulptuurid Harju-Risti kirikust. - Kunstiteaduslikke uurimusi. 2009, kd 18/1-2, lk 41-68.

Sisestatud: 12.01.2017.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit.
Tehnika: nikerdatud.
Autor, valmistamise koht: Autor ja päritolu teadmata
Dateering: Krutsifiks ca 1400, saatjafiguurid 1410-1430
Mõõtmed: (umbkaudsed) Krutsifiksi risti H 375, Kristuse figuuri H 175, Maarja figuuri H 227, Ristija Johannese H 217 cm
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Krutsifiksi ja saatjafiguuride kokkukuulumise küsimuse tõstatas esmakordselt Sten Karling, kes jäi siiski seisukohale, et see on ühtne töö ja valminud 1380.a. Kersti Markus arvab, et krutsifiks ja saatjafiguurid on valminud erineval ajal ja erinevas kohas. Harju-Risti kiriku krutsifiksi ja saatjafiguure on põhjalikult uurinud Krista Ivask. K. Ivask võtab varasemad tööd kokku. Krutsifiks võib pärineda Harju-Risti kiriku lähedal asuvast Padise kloostri Püha Risti kabelist, kust see Villem Raami arvates toodi Harju-Ristisse pärast kloostri sekulariseerimist 1559.a. K. Ivask nõustub K. Markuse dateeringuga ja paigutab krutsifiksi valmimise 1400.a ümbrusse. Valmistamiskoha osas ei jaga ta varasemate uurijate konkreetsust, pakkudes nii Böömi kui Vestfaali alasid. Saatjafiguurid eristuvad krutsifiksist mitmes aspektis. Võrdluste baasil Lüübeki ja Alam-Saksi aladelt pärit näidetega dateerib Ivask saatjafiguurid aastatesse 1410-1430. Valmistamistkoha osas ei anna ta selget vastust, sest otseseid üleelusuuruste puufiguuride näiteid samast ajast ta ei leidnud. K. Ivask esitab varasematest uurijatest erineva julge väite, et saatjafiguurid võisid algselt asuda Oleviste kiriku triumfikaarel, kuhu need aisana oma mastaapidelt sobituksid (Olevist kooriruum valmis 1420-1425).
Krutsifiks ja saatjafiguurid asusid sekundaarselt Harju-Risti kiriku pikihoone idaseinal triumfikaare kohal. Krutsifiks ja saatjafiguurid võeti kaitse alla 1956.a. 1958.a toodi need Moskva Kunsti Restaureerimise Kesktöökoja spetsialistide ettepanekul ja TAMKI algatusel Tallinna Niguliste kiriku Antoniuse kabelisse. 1978.a võeti need arvele Eesti Kunstimuuseumis ja alates 1984.a-st eksponeeritakse Niguliste kirikus.

Sisestatud: 11.01.2017.