Mälestise tunnus

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Kalme mõõtmed on ida-lääne suunas 20 m, põhja-lõuna suunas 17 m. Põhjapoolne külg lõpeb kalmel järsu astanguga, mujal on üleminek ümbritsevale maastikule laugjam. Järsumast küljest on kalm kõrguseks kuni meeter. Kalme kivivare asetseb sügavamal maa sees. Keskosas on mõned lahtised kivid kalme pinnal (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Asukoha kirjeldus

Kalme asub endise jaotuse järgis Otepää kihelkonnas. Kalme paikneb Nüpli järvest ligikaudu 0,5 km lõuna pool. Tatra-Otepää-Sangaste maantee 30. ja 31. km vahel keerab külavahetee lääne poole, mööda seda teed minnes jõuab kalmeni, mis asetseb tee ääres metsas. Kivikalme reg nr 13157 asetseb kivikalmest reg nr 13156 ida pool.

Ajalugu

Kalme kuulub arvatavasti I at I poolde. Kalmed (reg nr 13156;13157) on ära märgitud E. Labi poolt koostatud Otepää kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses, lk 1 (käsikiri Ajaloo Instituudis), kus märgitakse, et kalmetest on ära veetud palju kive ümbruskonna talude ehituseks. Leide kalmest ei teata.

Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.