Mälestise tunnus

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Kalme täpseid mõõteid ei saa kindlaks teha tiheda võsa ja rohu tõttu. Kivine ala on põhja-lõuna suunas, piki tee kallast 20 meetrit pikk, vastassuunas ulatuvad kivid teest umbes 10 meetri kaugusele. Kivikalmest lõuna pool metsa all maapind auklik (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Asukoha kirjeldus

Kivikalme asub endise jaotuse Urvaste kihelkonnas. Kalme paikneb Otepää kõrgustiku kagupoolsetel nõlvadel. Kalmest lõunas kulgeb loode-kagusuunaline kitsas sügav nõgu, milles asuvad Vidrike, Voki ja Lambahannaks nimetatud järved, mis on omavahel väikeste ojakestega ühenduses. Kalme asub selle nõo põhjapoolsel astangul. Kalme reg nr 13165 asub kalmest reg nr 13164 ligikaudu 80 meetrit loode pool, teisel pool külavaheteed.

Ajalugu

Kivikalme võib dateerida siis saadud leidude ja kalme ehituse alusel 2.-5. sajandisse. Truuta kivikalmete (mälestised reg nr 13163-13165) kohta on esimesed teated J. Jungilt (vt Jungi käsikirjalised märkmed Urvaste kihelkonna kohta – Jung Mss. 160, 169). Kalmeid on kirjeldanud 1923. a. O. Urgart Urvaste kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses, lk 4-5. (mõlemad käsikirjad Ajaloo Instutuudi arhiivis). 1890. aastal on kalmet reg nr 13163 kaevanud R. Hausmann, mille kohta andmeid Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1890. ja 1891. a. Leiud nendest kaevamistest säiluvad Ajaloo Instituudis.

Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.