Mälestise tunnus

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Kalmeala suurus on 60 x 25 m. Loode- ja lõunaservas madaldub kalme ümbrus kaunis järsult, mujal on üleminek laugjam. Kive on kalmes kompaktsemalt kolmes kohas, loodeotsas, keskel ja kagupoolses osas. Keskelt läheb läbi kaks madalamat vööti, kus kive pole näha. Võimalik, et siit on kalmet lõhutud, kuid tegemist võib olla ka lähestikku asuvate eri kalmetega. Eriti suured kivid ulatuvas pooleldi kamara seest välja loodepoolses osas. Siin võib eraldada paari kirde-edelasuunalist kivirida. Kalme loodeotsal on murdunud kuuse juured tõmmanud kaasa kalme pindmist osa (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Asukoha kirjeldus

Kivikalme asub endise jaotuse järgi Kanepi kihelkonnas. Kalme asub Alapikä järvest kagu pool, vahetult Neeruti-Pikkjärve tee ääres, metsas.

Ajalugu

Kalmistu võib olla tarvitusel olnud I at I poolest II at alguseni. Kalmet on märgitud K. Laja Kanepi kihelkonna arheoloogilises kirjelduses 1925. a, lk 5. Leidude kohta teave puudub.

Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.