13242 Kalmistu

Abi? Tühista / Tagasi Prindi

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Koondvaade

Mälestise nimi	Kalmistu
Mälestise registri number	13242
Mälestise tüüp	Kinnismälestis
Mälestise liik	arheoloogiamälestis
Arvel	09.01.1998
Registreeritud	09.01.1998
X-koordinaat	572973.21
Y-koordinaat	6464057.66
Mälestise vana number	74-k
Ava kaardil

Kalmistu reg nr 13242. Foto: Anne Kivi, 21.04.2009.

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Kuupäev: 01.09.1997

Seisund:	rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 19.09.16

Menetleja: Viljandimaa nõunik, Anne Kivi

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Sisestatud: 25.02.2011.
Kirjeldus LEHT 2 - OBJEKTI KIRJELDUS Sisestatud: 21.02.2002.
Asukoha kirjeldus LEHT 3 - TOPOGRAAFILINE KIRJELDUS Seruküla, Kaniska ehk Kangilaski talu (Linderi pere) elamu ja Mõisavälja-Mõisaküla tee vahelisel künkal, millele on ehitatud kivikelder. Kõpu kolhoos leht 5 Sisestatud: 21.02.2002.
Ajalugu LEHT 1 - OBJEKTI AJALUGU Sisestatud: 09.01.1998.
Üldinfo Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis). Sisestatud: 13.03.2015.

13242 Kalmistu

Määrused ja käskkirjad(1)

Paikvaatlused(2)

Märksõna(3)

Kirjeldused(5)