Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Ülpre kalm"
Mälestise registri number 13294
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
X-koordinaat 591598.50
Y-koordinaat 6436464.00
Mälestise vana number 10-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(5)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 10.05.19

Menetleja: Viljandimaa nõunik, Anne Kivi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.02.2011.

Kirjeldus


LEHT 2 - OBJEKTI KIRJELDUS

Kalmistu paikneb enam-vähem O-W suunalise 100 m pikkuse ja 50 m laiuse suhteliselt madala (kõrgus mitte üle 1 m) maanteeäärse künka kõrgemal osal, Kalme talumaja ja ümbruses asuva aiamaa all (K. Jaanits, T. Tamla, 1975).

Sisestatud: 13.03.2002.

Kirjeldus


Kalme on ida-lääne suunaline 100 m pikkune ja 50 m laiune madal (mitte üle 1 m) küngas, mille kõrgemal lääneotsal on säilinud elumaja vundament. Kalmest on leitud sõlgi, sõrmuseid, helmeid, rahasid ja luid. Kaitsealusel alal on majapidamishooned ja viljapuud, kuid aed on seisnud aastaid hoolduseta ja metsistunud.

Sisestatud: 29.10.2013.

Asukoha kirjeldus


LEHT 3 - TOPOGRAAFILINE KIRJELDUS

Äriküla (end Remsi) küla, Nuia-Ruhja maantee idaküljel, Kalme (end Ülpre-Oja) talu hoonete ümber ja õue-aiamaal.

Kõrgemäe sovhoos leht 5

Sisestatud: 13.03.2002.

Ajalugu


LEHT 1 - OBJEKTI AJALUGU

Kalmet on maininud J. Jung (Muinasaja teadus ... II, lk 34). A. Juhansoni 1922. aasta Karksi khk. kirjelduses on muistist kirjeldatud (lk 50-51), E. Liiganti 1926. aasta Karksi khk kirjelduses on kalmistust juttu (lk 26). Leiud (4 hoburaudsõlge, 4 vitssõlge, raudpannal pronksist pitsatsõrmus, 3 klaashelmest, Rootsi münt aastast 1645) asuvad AI arheoloogia sektori kogudes nr 2466:1-12.

Sisestatud: 09.01.1998.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 3). Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste kaardirakendusel.

Sisestatud: 25.11.2013.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 13.03.2015.