13294 Kalmistu "Ülpre kalm"
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kalmistu "Ülpre kalm" |
---|---|
Mälestise registri number | 13294 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 09.01.1998 |
Registreeritud | 09.01.1998 |
X-koordinaat | 591598.50 |
Y-koordinaat | 6436464.00 |
Mälestise vana number | 10-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(5)
Paikvaatluse kuupäev: 10.05.19
Menetleja: Viljandimaa nõunik, Anne Kivi
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.
|
Kirjeldused(7)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus LEHT 2 - OBJEKTI KIRJELDUS |
Kirjeldus Kalme on ida-lääne suunaline 100 m pikkune ja 50 m laiune madal (mitte üle 1 m) küngas, mille kõrgemal lääneotsal on säilinud elumaja vundament. Kalmest on leitud sõlgi, sõrmuseid, helmeid, rahasid ja luid. Kaitsealusel alal on majapidamishooned ja viljapuud, kuid aed on seisnud aastaid hoolduseta ja metsistunud. |
Asukoha kirjeldus LEHT 3 - TOPOGRAAFILINE KIRJELDUS |
Ajalugu LEHT 1 - OBJEKTI AJALUGU |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 3). Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste kaardirakendusel. |
Üldinfo Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis). |