13310 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 13310 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 09.01.1998 |
Registreeritud | 09.01.1998 |
X-koordinaat | 587901.89 |
Y-koordinaat | 6478381.54 |
Mälestise vana number | 1807 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(10)
Paikvaatluse kuupäev: 19.04.21
Menetleja: Viljandimaa nõunik, Anne Kivi
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Ajalugu Madi kalme on üks suuremaid muinasaja lõpusajandite kivikalmeid Eestis. Kalmesse on maetud peamiselt 11.–12. sajandil, noorimaks leiuks on ripatsmünt 13. saj keskpaigast. Kõige vanemad leiud aga pärinevad hoopis kolm ja pool tuhat aastat varasemast ajast – kiviaja lõpuperioodist, mil siin oli eluase. |
Kaitsevööndi ulatus Vastavalt lisas 1 toodud asendiskeemil olevatele piiridele. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |