Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 13310
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
X-koordinaat 587901.89
Y-koordinaat 6478381.54
Mälestise vana number 1807
Ava kaardil

Paikvaatlused(10)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 19.04.21

Menetleja: Viljandimaa nõunik, Anne Kivi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 24.10.2007.

Ajalugu


Madi kalme on üks suuremaid muinasaja lõpusajandite kivikalmeid Eestis. Kalmesse on maetud peamiselt 11.–12. sajandil, noorimaks leiuks on ripatsmünt 13. saj keskpaigast. Kõige vanemad leiud aga pärinevad hoopis kolm ja pool tuhat aastat varasemast ajast – kiviaja lõpuperioodist, mil siin oli eluase.
Sakalamaale iseloomulikult on Madis surnud põletatud ning nende luud on koos hauapanustega asetatud madalasse raudkivivaresse. Läti Henriku Liivimaa kroonikast leiame kirjelduse, kuidas sakalased pärast latgalite rüüsteretke 1208. aastal põletasid tules omade surnukehi ja pidasid oma kombe järgi peieid rohkete itkude ja jootudega. 1223. aastal aga ajasid nad ristisõdijad välja Viljandi linnusest ning “võtsid tagasi oma ristiusu ajal lahutatud naised ja kaevasid oma kalmistuile maetud surnute kehad haudadest välja ja põletasid need endise paganate kombe kohaselt...”
(kirjelduse on koostanud arheoloog Marge Konsa).

Sisestatud: 24.10.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt lisas 1 toodud asendiskeemil olevatele piiridele.

Sisestatud: 25.10.2007.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 13.03.2015.