Mälestise tunnus

I aastatuhande II poole - II aastatuhande alguse asulakoht.

Kirjeldus

Mälestis asub Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Maltsa külas riigimaal ja Lehemetsa maaüksusel Mustla-Suislepa maanteest 900 m ida suunas, kahel pool Suislepa-Maltsa kruusateed. Tegemist on peamiselt talu õuemaaga, millel paiknevad elamu ja kõrvalhooned. Põhja pool lisandub sellele põllu- ja söödimaa, lõuna pool külateed osa põllust. Maapind antud alal on suhteliselt tasane. Kaitse alla kuulub kogu õuemaa seda idast ja läänest piirava metsani ning põhja pool asuv põld teest 200 m kaugusele. Mälestise lõunapoolne osa asub Lehemetsa maaüksusel põllumaal. Kaitsealust ala piiravad põhja ja ida poolt teed, läänes ja lõunas kulgeb piir põllul asuva tiigi joonel.

Kaitsevööndi ulatus

Kaitsevöönd puudub.

Üldinfo

Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.