Mälestise tunnus

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Tegemist on kõrgemal põllul, loode-kagu suunalise seljandiku kagupoolsel otsal asuva piklik-ovaalse lääne-ida suunalise sööditükiga. Mõõtmed: pikkus 16 m, laius 12 m. Sööditükil kasvab võsa, mille hulgas võrdlemisi suuri pihlakaid. Sööditükk on kaetud nähtavasti kunagi põllult peale veetud väikeste sammaldunud kividega, nii et moodustub "pätsike" kõrgusega 0,4 - 0,6 m. Kividega kaetud võsaaluse ala mõõtmed on igast küljest sööditüki mõõtmetest 1-1,5 m väiksemad. Väikestele kividele on peale veetud võrdlemisi arvukalt suuremaid kive (läbimõõt 50-60cm), mille vahelt kohati on näha väikesed sammaldunud munakivid. Sööditüki lääneotsal on väike hunnik värskeid munakive.
Kalme enda mõõtmeid on pealeveetud kivide tõttu võimatu määrata. Võib aga arvata, et üldjoontes langeb kalmeala kokku kividega kaetud alaga.
Märkus: Muistis kaitsetahvliga küll tähistatud, kuid see kandis vale numbrit - 1801 - Andmed 1975. a koostatud passist.

Asukoha kirjeldus

Asukoht end adm jaotuse järgi Viljandimaal, Tarvastu khk, Mõnnaste k, Jõgeva tl maal. Jõgeva talu asub Mustla-Väluste-Viljandi maantee ääres, kohal, kus sellelt maanteelt pöörab lõuna suunas ära Mõnnaste külla (ja sealt edasi Mustlasse) viiv maantee. Ristteel on ka Jõgeva autobussipeatus.
Kalme on Jõgeva talu maal asuvatest kalmetest kõige lõunapoolsem. Ta jääb Jõgeva talu hoonetest 500 m kagusse. Jõgeva-Mõnnaste maanteest 15 m ida poole, kalmetest nr 1822-1823 120 m kagu ja kalmetest nr 1824 sama palju lõuna poole.
Andmed 1975. aastal koostatud passist.

Kaitsevööndi ulatus

Vastavalt lisas 1 toodud skeemile.

Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.