13346 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 13346 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 09.01.1998 |
Registreeritud | 09.01.1998 |
X-koordinaat | 605351.00 |
Y-koordinaat | 6465370.68 |
Mälestise vana number | 2158 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(4)
Paikvaatluse kuupäev: 13.09.18
Menetleja: Viljandimaa nõunik, Anne Kivi
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Muistis on Mõnnaste küla kalmetest kõige paremini säilinud. Tegemist on pikliku N-S suunalise (väikese kallakuga loode-kagu suunas) sööditükiga põllul. Sööditükil kasvab hõre lepavõsa, mille hulgas on ka mõned suured haavad. Kaks lõunaotsal kasvavat suurt haaba on poolest saadik murdunud. Sööditüki mõõtmed: pikkus ca 20 m, laius ca 15 m. |
Asukoha kirjeldus Asukoht endise adm jaotuse järgi Viljandimaal, Tarvastu khk, Mõnnaste k, Üle-Jõgeva talu maal. Muistis jääb Jõgeva autobussipeatusest Viljandi-Väluste-Mustla maanteel 1 km edelasse. Üle-Jõgeva talu juurde pääsemiseks tuleb mööda Jõgeva bussipeatuse juurest lõunasse viivat maanteed sõita 200 m, seejärel pöörata kalmetest nr 1822-1924 vahetult põhja poolt mööduvale külavaheteele ja sõita lääne-edela suunas ca 800 m. Pärast soiste kallastega magistraalkraavi ületamist jõutakse teisele loode-kagu suunalisele seljandikule, mille idaosal paiknebki Üle-Jõgeva talu ase. Seljandiku harjal, lõuna pool taluasemest edasi Ärma suunas kulgevast kiviaedadevahelisest külavaheteest, taluasemest ca 150 m edelas, asub kalme. |
Kaitsevööndi ulatus Vastavalt lisas 1 toodud skeemile. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |