Mälestise tunnus

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Tegemist on kahe võrdlemisi korratu kujuga kivivarega, mille piirjooni on maaparanduse käigus võib olla mõnevõrra muudetud. Sealsest kahest kivivaret vahetult läänes asub põllukive täis veedetud kolmnurkne ala mõõtmetega: N-S 35 m, O-W 30 m, mis on idapoolse nõgusa küljega pööratud kalmete poole.
Lõunapoolne kalme asub eelmisest 3-4 m kaugusel. Kujult ümar-nelinurkne, läbimõõt 10 m, kõrgus ca 30 cm. Kaetud murukamaraga, mille alt aimatavad kivinukid.
Andmed 1975. a koostatud muistise passist.

Asukoha kirjeldus

Asukoht end adm jaotuse järgi Viljandimaal, Tarvastu khk, Riuma küla, Mulgi talu maal, kolhoosilaudast u 250 m ida pool üle tee. Muistis asub keset vihmutuskarjamaad, endisel kõrgemal põllumaal, millest ida pool algab varsti Võrtsjärve luht.
Andmed 1975. a koostatud muistise passist.

Kaitsevööndi ulatus

Vastavalt lisas 1 toodud skeemile.

Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.