Mälestise tunnus

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

I kalme. Kalmerühmast kõige lõunapoolseim. Asub külavaheteest 45 m idas, II kalmest 30 m lõuna pool, taluhooneist 350 m lõuna-kagus, Matsiku talu hooneist 250 m idas. Tegemist on enam-vähem ümara põhiplaaniga sööditükiga, mille põhja-kirde serval kasvab lepavõsasalk. Kaetud murukamaraga,selle all tunda kive. Sööditükk on servadest peaaegu igast küljest vöötatud peale veetud põllukividega, mõned neist on üsna suured. Sööditüki põhja-kirdeserval lepavõsa ääres on 2 m läbimõõduga suur kivi. Teine suur kivi asub kalme idaserval, servast ca 5 m sissepoole. Sööditüki idaserval on võimas kuni 10 m laiune vall põllult veetud kividest. Sööditüki mõõtmed: N-S 25 m, O-W 25 m, kõrgus 50 cm (idaserval olevat kivivalli arvestamata).
Andmed 1975. a koostatud muistise passist.

Asukoha kirjeldus

Asukoht end adm jaotuse järgi Viljandimaal, Tarvastu khk, Riuma küla, Annuse talu maal. Tee Riuma külla pöörab Mustla-Väluste-Viljandi maanteelt põhja suunas ära kohas, kus maantee teeb järsu teravnurkse käänaku (u 2 km põhja pool Väluste bussipeatust). Seda teed mööda sõites hakkavad 1,5 km järel ida pool teed põllul paistma Annuse talu kalmed. talu ise asub teest lääne pool, eespoolmainitud teekäänakust 2 km põhjas.
End Annuse talu maal asub 5 kivivaret. Üks neist (Nr 1780) paikneb teistest tunduvalt põhja pool triangulatsioonitorni juures, Villemuse metsavahikoha juurde viivast teest vahetult lõunas (IV kalmest 200 m põhja-loodes). Neli ülejäänud kivivaret moodustavad kompaktsema rühma.
Andmed 1975. a koostatud muistise passist.

Kaitsevööndi ulatus

Vastavalt lisas 1 toodud skeemile.

Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.