Mälestise tunnus

Muinsuskaitse alla võetud kui haruldane kodumaine ajastuomase kunstilise kujundusega raidkiviteos – hiliskeskaegne hauaplaat 15. sajandist.

Kirjeldus

Gooti minuskelkirja ja piiskopi reljeefkujuga hauaplaat.

Asukoha kirjeldus

Pikihoone põhjalöövi põrandas, kirdesamba lähedal, esialgsel kohal. Vt Lisa – asendiplaan: nr 11.

Ajalugu

Muinsuskaitse all alates 1926. ja 1973. aastast – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr 92.
Nikolaus Roddendorp (surnud 1509) oli Tallinna piiskop aastail 1492–1509.
Simon von der Borch (surnud 1492) oli Tallinna piiskopkonna piiskop aastail 1477–1492.

Allikad

Riigi kaitse all oleva vallasmälestise kaitsekohustuse teatis nr 1524, 2003. TLPA MO arhiiv n 12 s 564.
Vaiksoo, R. Tallinna Toomkiriku hauaplaadid, 2003. TLPA MO arhiiv n 12 s 366.

Kirjandus

Loit, M. Keskaegsest „surmakultuurist“ ja hauatähistest reformatsioonieelse Tallinna kirikutes ja kloostrites. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, 2002 lk 75: Piiskopi hauaplaat 16. sajandi algusest löövi keskosas, mille parem pool jääb pingistiku alla. Kuna plaadil leiduv tekst on loetamatuks kulunud, pole piiskopi isik tuvastatav.
Mäeväli, S. Matustest ja hauatähistest Tallinna Toomkirikus. Tallinn: Morgan Stuudio, lk 10: Reformatsioonieelne figuraalse kompositsiooniga hauakivi, mis asub pikihoone põhjalöövis idast esimese piilari kõrval. Ristkülikukujulisel kivil on kujutatud täies ornaadis piiskoppi. Kuna enamus hauaplaadist on kaetud pingistikuga, siis on lugemata selle tekstid ja selguseta, kes piiskoppidest selle kivi alla kunagi maeti. Oletatud on seda nii Simon von der Borchi (ametiaeg 1477-1492) kui ka Nicolaus Roddendorpi (ametiaeg 1493-1509) hauakiviks.
Mänd, A. VICARIUS, CANONICUS ET EPISCOPUS: THREE LATE MEDIEVAL GRAVE SLABS FROM TARTU AND TALLINN – Baltic Journal of Art History 7. Spring, 2014, lk 11–30.

Vallasmälestise kirjeldus

Materjal: paas.
Tehnika: raidtehnika.
Autor, valmistamise koht: anonüümne Tallinna meister
Dateering: stiilikriitiliselt arvatavasti 16. sajandi algus
Märgid (meistrimärgid): pingistiku alt välja ulatuv nähtav osa umbes 96 x 271 cm, plaadi tegelik laius arvatavasti umbes 210 cm
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): plaadil leiduv tekst on loetamatuks kulunud.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): pind kulunud ja murenenud, servad murenenud, nurgad murdunud (asendatud siledate tsementmördiga kinnitatud paeplaaditükkidega) (S. Simson 09.10.2006).
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): ristkülikukujulise hauaplaadi keskel, süvendatud pinnal on madalreljeefne sauaga piiskopi pidulikus ametirüüs (ornaadis) täisfiguur, en face. Hauaplaadi allosas ja äärtel on gooti minusklites tekst. Nurkades olid arvatavasti evangelistide sümbolid. Kuna plaadil leiduv tekst on loetamatuks kulunud, pole antud piiskopi isik üheselt tuvastatav, kuid on tõenäoline, et hauaplaat kuulus Aschaneus’e nimistu järgi kirikusse maetud piiskop Nicolaus Roddendorp’ile, kes suri 1509. aastal (ametiaeg 1492–1509). Kuna kirikusse on maetud sama nimistu järgi ka Nicolausele eelnev piiskop Simon von de Borch (ametiaeg 1477–1492) ja kelle hauaplaati pole kirikus tuvastatud, jääb väike võimalus, et vaadeldav plaat võis kuuluda ka viimasele. Igal juhul kuulub plaat ühele neist kahest, 90%-lise tõenäosusega siiski esimesele. Plaadil oleva kujutise keskosa ja parem külg jäävad pingistiku alla. Kujutise pea kõrvale on sisse raiutud sekundaarne inventarinumber N° 49. J. M. Lichio 1742. aasta inventariseerimisplaanil on nr 49 hauaplatsi omanikena mainitud Rosenfeld ja Köhler, kes on muidugi hilisemad reformatsioonijärgsed omanikud. Stiililt kuulub hauaplaat üleminekuaega hilisgootikast vararenessanssi.