13404 Kääbas
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kääbas |
---|---|
Mälestise registri number | 13404 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 12.01.1998 |
Registreeritud | 12.01.1998 |
X-koordinaat | 685146.36 |
Y-koordinaat | 6418917.19 |
Mälestise vana number | 2802 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 21.11.12
Menetleja: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Inimluude ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Asukoha kirjeldus Kääbaskalmistu (reg nr 13404-13415) asub endise jaotuse järgi Põlva kihelkonnas, Võru vallas. Kääbaskalmistu paikneb Kääpa külas vana Räpina-Võru maantee ääres. |
Ajalugu Kääbas kuulub suuruse ja kuju järgi otsustades I aastatuhande II poolde. Kääpa küla kääpaid on maninud Fr. R. Kreutzwald kirjutises „Mittheilungen über alte Gräber in der Umgegend Werros“. Lähemalt on Kääpa küla IV kääbaste rühma (reg nr 13404-13415) kirjeldanud 1922. a O. Ugart Põlva kihelkonna kirjelduses, lk 45 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Tol ajal oli selles kääbastikus 32 kääbast, kusjuures varem olevat siin neid märksa rohkem olnud. Praegu on kääbastest alles vaid 16. Kääbas esitati riikliku kaitse alla võtmiseks 1972. a. |
Kaitsevööndi ulatus Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud, on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. |
Üldinfo Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid. |