13419 Kääbas
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kääbas |
---|---|
Mälestise registri number | 13419 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 12.01.1998 |
Registreeritud | 12.01.1998 |
X-koordinaat | 688996.22 |
Y-koordinaat | 6418711.11 |
Mälestise vana number | 1839 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(3)
Paikvaatluse kuupäev: 06.10.22
Menetleja: Looduslike pühapaikade nõunik, Pikne Kama
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kääbas on kõrge ja järskude nõlvadega, läbimõõt 13 m, kõrgus 1,6 m. Kääbas on lõhutud: suurem lohk on kaevatud kääpa lääneossa, vähemaid lohke esineb ka ida- ja kaguotsas. Kääbast ümbritsev kraav on selgemalt jälgitav muistise põhjajalamil. |
Asukoha kirjeldus Kääbas asub Lasva vallas Mõsküla talu maal, Pindi kirikust umbes 0,5 km kirdes, Lasva-Pindi maanteest idas. Kääbas asub mälestisest 13418 umbes 14 m edelas. |
Ajalugu Kääbastikku on oma kirjutistes maininud Fr. R. Kreutzwald ja pastor Boubrig, teateid kääbastest esineb ka J. Jungile saadetud kirjades. Lähemalt on Mõsküla kääpaid kirjeldanud 1922. aastal O. Urgart Rõuge kihelkonna muististe kirjelduses. Muistise passi koostamise ajal (1972) olevat Tsopa talu elanik O. Sibul rääkinud, et paar kääbast hävinud kündmisel, kusjuures nähtavale olnud tulnud pesana põlenud luupuru ja söetükikesi. |
Kaitsevööndi ulatus 50 m mälestise piirist. |
Üldinfo Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid. |