Mälestise tunnus

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Kääbas on madal, laugete nõlvadega, pealt lame. Kääpa läbimõõt on 14 m, kõrgus 1,1 m. Muistise kirdeossa on kaevatud sügavam lohk. Kraav kääpa ümber ei ole jälgitav.

Asukoha kirjeldus

Kääbas asub Lasva vallas Mõsküla talu maal, Pindi kirikust umbes 0,5 km kirdes, Lasva-Pindi maanteest ligikaudu 125 m idas. Kääbas asub mälestisest nr 13422 6 m kagu pool.

Ajalugu

Kääbastikku on oma kirjutistes maininud Fr. R. Kreutzwald ja pastor Boubrig, teateid kääbastest esineb ka J. Jungile saadetud kirjades. Lähemalt on Mõsküla kääpaid kirjeldanud 1922. aastal O. Urgart Rõuge kihelkonna muististe kirjelduses. Muistise passi koostamise ajal (1972) olevat Tsopa talu elanik O. Sibul rääkinud, et paar kääbast hävinud kündmisel, kusjuures nähtavale olnud tulnud pesana põlenud luupuru ja söetükikesi.
Kääbaste suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub Lasva kääbaskalmistu I aastatuhande II poolde. 16 kääbast on kaitse alla võetud 1964. aastal, 2 kääbast 1972. aastal.

Kaitsevööndi ulatus

50 m mälestise piirst.

Üldinfo

Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.