Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13589
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
X-koordinaat 704223.30
Y-koordinaat 6409122.86
Mälestise vana number 128-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 25.09.15

Menetleja: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 07.01.2011.

Kirjeldus


Kääbas on madal, laugete nõlvadega, pealt kumer. Tema läbimõõt on 4-6 m, kõrgus 0,2-0,3 m. Kääpal kasvavad üksikud männid. Kääbast ümbritsev kraav on vaevu jälgitav põhjapoolsel jalamil. Kääbas paistab väliselt terve olevat (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 07.01.2011.

Asukoha kirjeldus


Kääbaskalmistu asub endise jaotuse järgi Petserimaal, Meremäe vallas, Ostrova külas metsa sees. Kääbaskalmistu paikneb künklikul tasandikul, mis on kaetud männimetsaga. Kääbastest põhja poole maapind langeb aeglaselt, lõuna poole aga tõuseb. Kääbas kuulub kääbaskalmistusse. Kääbaskalmistusse kuulub üheksa ümmargust kääbast. Kääbaste mälestise reg nr on 13584-13592. Kääbas reg nr 13589 jääb kääpast reg nr 13588 3,5 m kagu poole.

Sisestatud: 07.01.2011.

Ajalugu


Kääbaste suuruse ja kuju järgi otsustades võiks need dateerida I aastatuhande II poolde. Ümarkääbastest (kääpad reg nr 13584-13592) koosneva kalmistu kohta Ostrova külas puuduvad varasemad andmed. Kääpad avastati 11.10.1979 J. Kornavi poolt.

Sisestatud: 07.01.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud, on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 07.01.2011.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 23.03.2015.