13640 Kivikalme "Varete"
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme "Varete" |
---|---|
Mälestise registri number | 13640 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 12.01.1998 |
Registreeritud | 12.01.1998 |
X-koordinaat | 668611.65 |
Y-koordinaat | 6393972.70 |
Mälestise vana number | 2782 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(3)
Paikvaatluse kuupäev: 05.05.15
Menetleja: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Arheoloogilise kultuurkihi ja inimluude olemasolu. |
Kirjeldus Kalme on kirde-edela suunas veidi pikergune, mõõtmetega 17 x 15 meetrit. Kalmest on järele jäänud ainult osa, tema väline kuju on künniga tugevasti muutunud, ka on kalmest suuremaid kive ära veetud. Edelaots tõuseb ümbrusest järsult esile, kirdepoolne ots ja kaguserv sulanduvad maastikuga ühte. Kalme keskosas on näha suuremaid kive reas. Kalme idaservas on põllult korjatud kivide hunnik.Kalmealal kasvavad suured puud, lähiümbruses noored kuused (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
Asukoha kirjeldus Kivikalme asub endise jaotuse järgi Rõuge kihelkonnas, Viitina vallas. Kalme jääb põlluvaheteest umbes 70 m ida poole. Kalme on jäänud väikese kivise künkana kunagiste põldude keskele. |
Ajalugu Kalme kuulub arvatavasti I aastatuhande I poolde. Kalmet on maininud A. Suik Rõuge muinasjäänuste kirjelduses 1922. a, lk 57. 1959. a kaevas kalmesse väikese prooviaugu arheoloog S. Laul, kust leidis mõned savinõukillud. |
Kaitsevööndi ulatus Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud, on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |