Mälestise tunnus

Inimluude ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Muust ümbrusest tõuseb kalme esile väikse kühmuna. Kalmekivid on tugevalt sammaldunud, kohati on näha ka suuremaid sammaldumata kive. Kalme on ümarguse või kergelt ovaalse kujuga, keskmine läbimõõt võiks olla 6-7 m.

Asukoha kirjeldus

Kalme asub Sänna külas Sännapalu metsas, Mustjõest u 280 m idas, metsasihiks olevast tees u 5 m metsateest lääne pool, metsakvartalis nr 31.

Ajalugu

Lähemat kirjeldust Vungi kivikalmete kohta ei ole, ka ei ole siit teada leide. Kaudne teade kalmete olemasolu kohta on olemas 1922. aastast A. Suigi Rõuge kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses.
Kalmed kuuluvad arvatavasti välise ilme põhjal otsustades I aastatuhande esimesse poolde. Riikliku kaitse all alates 1972. aastast.

Kaitsevööndi ulatus

50 m mälestise piirist.

Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.