Mälestise tunnus

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Kalme laotud suurtest maakividest, mis hetkel sammaldunud ja kamardunud ning vaid osaliselt nähtavad. Kalmeala on u 30 m läbimõõduga kivine kühm. Osa kiv võib olla hiljem põllult peale toodud. Kalme keskele läänepoolsesse ossa on kaevatud auk mõõtmetega u 1,5 x 1,5 m. Augu profiilis ühtegi leidu näha ei olnud. Arvatavasti on tegemist tarandkalmega. Hetkel kasvavad kalme peal noored kuused.

Asukoha kirjeldus

Hargi küla, Hargi talust u 100 m lääne pool, Võru-Viljandi maanteest 400 m põhja pool, Urvastesse viiva tee lääneküljel.

Ajalugu

Kalme on ära märgitud O. Urgarti 1923. aastal koostatud Urvaste kihelkonna kirjelduses. Kalmel on kaevanud A. Suurkask. Kivikalme on dateeritud I aastatuhande esimesse poolde pKr. Mälestis võeti riikliku kaitse alla 1974. aastal.

Kaitsevööndi ulatus

50 m mälestise piirist.

Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.