1367 O. W. v. Ferseni hauamonument, 18. saj. algus (paas) • Mälestised

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Otto Wilhelm von Ferseni hauamonument (Johan Gustav Stockenberg, 18. saj. algus). Foto: Sirje Simson 09.02.2006 O. W. v. Ferseni hauamonument. J. G. Stockenberg(?), 18. saj. algus (paas). Detailvaade. Foto: E.Raikküla 1970/80
Mälestise nimi O. W. v. Ferseni hauamonument, 18. saj. algus (paas)
Mälestise registri number 1367 Mälestise vana number 119
Registreeritud Vallasmälestis Liigitus kunstimälestis
Märksõna
  • Kunst
    • Materjal
      • Kivi
        • Looduskivi
    • Objekt
      • Skulptuur
        • Kuju
      • Hauatähis
        • Hauamonument
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Määrused ja käskkirjad "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995. a.määrus nr.19/2, (RTL 1996, 119/120, 628) Kuupäev: 19.07.1995
Aadress
Inspekteerimised

Seisund: rahuldav
Inspekteerimise kuupäev: 28.02.2006
Inspektor: TKVA peaspetsialist, Viive Leitsar

Kirjeldused

Vallasmälestise kirjeldus

Materjal: dolomiit, lubjakivi.

Tehnika: raidtehnika.

Autor, valmistamise koht: tundmatu kiviraidur (Rootsi kujur Johan Gustav Stockenberg?)

Dateering: 18. sajandi algus

Mõõtmed: kogukõrgus 190 cm, sarkofaag max 277 x 185 cm, kõrgus ca 117 cm, pealisplaat ca 250 x 155 cm, sokkel 275 x 186 cm, lõvi konsooli kõrgus ca 27, 5 cm, laius 76 cm, lõvi alusplaadi pikkus ca 133 cm, laius ca 43 cm, lõvikuju pikkus 134 cm

Märgid (meistrimärgid):

Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.):

Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): arvukalt väikseid murenemisi, määrdumist. Vapikilp lõvi esikäppade vahelt kadunud, ka murdunud enamik lõvi esikäppade küünistest ja alusplaadi vasak esinurk, lõvi kõrvaotsad murenenud.

Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): monument kujutab endast massiivset tumbakujulist rikkalikult profileeritud ja ornamenteeritud sarkofaagi, mis tipneb käppade vahel vapikilpi hoidnud lahtise ümarplastilise lõvikujuga kahel akantusdekooriga konsoolil.sarkofaagi pealispind sile, lõvi kandvad konsoolid seisavad lahtiselt. Sarkofaagi tagakülg müüritise abil liidetud kabeli idaseinaga. Kartušid kirjeteta (hauamonumendi lõpetamatuse võimalikuks põhjuseks Põhjasõda). Puhastatud ja konserveeritud OÜ Vana Tallinn poolt 2001.

Sisestatud: 24.10.2006

Liik: Mälestise ajalugu

Muinsuskaitse all alates 1926; 1973. aastast – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 119
Otto Wilhelm von Fersen ( 25. 07. 1623 Reval – 23. 04. 1703 Kurna) - Rootsi vabahärra, maanõunik, Rootsi kuninglik kammerhärra, Ingerimaa ja Käkisalmi lääni kindralkuberner. Rootsi kuningliku väe feldmarssal. Raikküla, Kurna ja Joala mõisa omanik Eestis ning Kymmenengard´i mõisa pärushärra Soomes.
Eesti kunsti ajalugu. 2. 1520 – 1770. EKA, 2005, lk. 411: Võimalik, et Stockenbergi käe all valmis ka hauamonument Tallinna toomkiriku peaportaali kõrval asuvasse kabelisse, mis muudeti 18. sajandi alguses kuberner Otto Wilhelm von Ferseni hauakabeliks. Otto Wilhelm von Ferseni kivisarkofaag kordab põhjalöövi sarkofaagide kuju ja osaliselt ka dekoori. Kivikirstu otsas lamab uhke lõvifiguur, mis haua kontekstis osutab ülestõusmisele ja Kristuse kuningriigile.
V. Raam. Tallinna Toomkirik. Tallinn, 1973, lk. 31: Sarkofaag-monumentide noorimaks ning huvitava skulptuurikäsitlusega näiteks on peaportaalist ida pool asuvas Ferseni kabelis feldmarssal ning kuberner Otto Wilhelm von Ferseni hauamälestis XVIII sajandi algusest. Võimalik, et sellegi autoriks on J. G. Stockenberg.

Sisestatud: 24.10.2006

Liik: Mälestise asukoha kirjeldus

Ferseni kabelis, algsel kohal. Vt. Lisa - asendiplaan: nr. 38

Sisestatud: 24.10.2006

Liik: Mälestise kirjeldus

Kuberner Otto Wilhelm von Ferseni hauamonument.

Sisestatud: 24.10.2006

Liik: Mälestise tunnus

Muinsuskaitse alla võetud kui kõrge kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega raidkiviteos – hilisbarokne hauamonument 18. sajandist.

Sisestatud: 24.10.2006