Mälestise tunnus

Inimluude ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Kääbas on piklik, kuid tema kirdepoolne ots moodustab omaette ümmarguse kääpa. Kääpa kogu pikkus on 25 m, millest kirdepoolne osa on 9 m ning laius 6 m. Kääpa teepoolselt servale on kuhjatud maanteekraavi süvendamisel mulda. Kääpa peal kasvavad kased, männid ja lepavõsa (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Asukoha kirjeldus

Kääbas asub endise jaotuse järgi Rõuge kihelkonnas Matsi asunduses. Kääbas paikneb Võru- Valga maantee ääres enne Varstut, Võru poolt tulles paremat kätt männimetsa all, Mustajõe oru idaservalt tõusval kõrgendikul. Kääbaste vahetus ümbruses on maapind võrdlemisi tasane. Rahvasuus nimetatakse seda kohta Krigulipaluks. Kääbas asetseb kääpast reg nr 13684 umbes 35 meetrit edela pool ja kuulub Krigulipalu kääbaste (reg nr 14684-13686) gruppi.

Ajalugu

Kääbas on dateeritud I aastatuhande II poolde. Krigulipalu kääpaid on käsitlenud 1922. a A. Suik Rõuge kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses, lk 18-19 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kääbas on võetud riikliku kaitse alla 1964. a. Kääbast arheoloogiliselt uuritud ei ole.

Kaitsevööndi ulatus

Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud, on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Üldinfo

Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.