Mälestise tunnus

Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Kalme pikkus on 24 m ja laius 20 m. Pärast teaduslikke arheoloogilisi kaevamisi on kalmel taastatud nelja tarindi müürid. Nendest terved on läänepoolse I tarindi müürid, millest läänepoolne küljemüür on kahekordne. II tarindist on säilinud paar kivi idapoolsest küljemüürist ja lõunapoolsest otsamüürist, kusjuures põhjapoolne otsamüür puudub. III tarindi idapoolne küljemüür ja otsamüürid on säilinud, läänepoolstst müürist on alles ainult kaks kivi. Otsmisest, idapoolsest IV tarindist on alles põhjapoolne otsamüür ja kagupoolne nurk (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Asukoha kirjeldus

Kivikalme asub endise jaotuse järgi Rõuge kihelkonnas, Viru külas. Kalme jääb Mustjõest umbes 1 km ida poole Antsla-Sänna maantee lõunapoolsele küljele. Kalme on Virunuka tarandkalmetest (reg nr 13691-13694) läänepoolt teine, asudes kivikalme reg nr 13691 kõrval.

Ajalugu

Kalme võib ehituse ja leiumaterjali alusel dateerida 2.-6. sajandisse. Virunuka kalmed (reg nr 13691-13694) on märgitud 1922. a A. Suiki Rõuge kihelkonna kirjelduses lk 5-7 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kalmetel tegi proovikaevamised 1952. a H. Moora. 1957.-1964. a kaevati kalmed täielikult läbi arheoloog S. Laulu juhatusel. Kalmetest saadi hulgaliselt põletatud luid ja leide, mida säilitatakse Ajaloo Instituudis. Kalmete ehituse ja leiumaterjali üksikasjalik analüüs on avaldatud: S. Laul Virunuka tarandkalmed Võru rajoonis, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised, Ühiskonnateaduste seeria 1965, nr 3, lk 317-360. Kalmed on esitatud riikliku kaitse alla võtmiseks 1971. a.

Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.