13709 Kalmistu "Kalmete mägi"
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kalmistu "Kalmete mägi" |
---|---|
Mälestise registri number | 13709 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 12.01.1998 |
Registreeritud | 12.01.1998 |
X-koordinaat | 693349.01 |
Y-koordinaat | 6405206.50 |
Mälestise vana number | 99-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(3)
Paikvaatluse kuupäev: 19.08.15
Menetleja: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kalmetemägi kujutab endast ümbrusest kõrgemat looduslikku küngast. Küngas on ümmarguse kupli kujuline, läbimõõduga 50-60 m. Selle edela- ehk maanteepoolne ja lõunapoolne külg on järsemad, põhja- ja kirdenõlvad laugjamad (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
Asukoha kirjeldus Kalmistu asub endise jaotuse järgi Vastseliina kihelkonnas. Kalmistu paikneb Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 273 km läheduses, maanteest põhja pool. Kalmistu kõrvalt viib külavahetee Vastseliina kiriku juurde. |
Ajalugu Kalme kuulub 15.-18. sajandisse. Kalmistut on kirjeldanud 1922. a T. Karopun Vastseliina muinasjäänuste kirjelduses, lk 31 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Tol ajal on kalmistu olnud põllu all. T. Karopun on märkinud, et kalmest on leitud luid ja esemeid. Ka on kalmistul olnud kunagi kivist rist. |
Üldinfo Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis). |