Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13748
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
X-koordinaat 694202.56
Y-koordinaat 6411349.77
Mälestise vana number 108-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 19.08.15

Menetleja: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.10.2011.

Kirjeldus


Kääbas on ida-lääne suunas veidi piklik. Kääpa mõõtmed on ida-lääne suunas 10 m, põhja-lõuna suunas 7 m, kõrgus 1,2-1,3 m. Kääpa põhjapoolne nõlv on järsem kui lõunanõlv, lääne ja loodeservas on märgatav kraav. Kääpa keskele on kaevatud umbes 0,5 m sügavune auk, mõõtmetega 1 x 0,5 m. Augu servad on sammaldunud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 17.10.2011.

Asukoha kirjeldus


Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 13748-13751) asub endise jaotuse järgi Vastseliina kihelkonnas. Kääpad jäävad Puutli külast mööda Puutli-Imaru teed minnes ligikaudu 700 m põhja poole, Sõrru tee põhjapoolsele servale metsa alla. Mälestis reg nr 13748 on kääbastest läänepoolseim.

Sisestatud: 17.10.2011.

Ajalugu


Kääbas kuulub arvatavasti I at II poolde. Kääbaskalmistu (reg nr 13748-13751) avastati 1978. a Vastseliina kihelkonna muististe inspekteerimisel. Kääpad juhatas arheoloog S. Laulule Tiit Kirch. Kääpad esitati riikliku kaitse alla võtmiseks 1978. a.

Sisestatud: 17.10.2011.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 21.03.2015.