Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13782
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
X-koordinaat 690629.89
Y-koordinaat 6402695.07
Mälestise vana number 1927
Ava kaardil

Paikvaatlused(1)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 09.06.11

Menetleja: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 12.10.2011.

Kirjeldus


Kääbas on ümmargune. Läbimõõt on 8-8,5 m ja kõrgus 0,5-1,1 m. Kääpa keskel oleva lohu läbimõõt on1,5 m, sügavus 0,2 m. Kääpa kagujalamile on kaevatud kraav, millega on osaliselt rikutud kääpa kagunõlva, mis on seetõttu madal ja lauge. Põhja ja kirde pool on madal lohk läbimõõduga 1-1,5 m, sügavusega 0,1m. Kääpa loodenõlv on mõnevõrra järsem ja kõrgem, selle jalamil on vaevalt märgatav ka kraav, mis mujal pole jälgitav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal) .

Sisestatud: 12.10.2011.

Asukoha kirjeldus


Kääbaskalmistu (mälestised reg nr 13776-13784) asub endise jaotuse järgi Rõuge kihelkonnas. Kääbastik paikneb Piusa jõest kagu poole jääval kõrgemal seljakul. Seljakust kagu poole maapind langeb ja pinnas muutub soiseks. Kääbaskalmistu koosneb üheksast ümmargusest, liivast kuhjatud kääpast, mis paiknevad kahes rühmas. Kääbas reg nr 13782 asub kääpast reg nr 13781 ligikaudu 2,5 m edela pool.

Sisestatud: 12.10.2011.

Ajalugu


Otsustades kääpa suuruse ja kuju järgi kuulub kääbas I at II poolde. Kääpaid on nimetatud juba J. Jungile saadetud kirjades (J. Jung, lk 85; käsikiri Ajaloo instituudis). Lähemalt on Saaluse kääpaid (reg nr 13776-13784) kirjeldanud A. Suik, Rõuge kihelkonna kirjelduses 1922. a, lk 20-22 (käsikiri Ajaloo Instituudis), nimetades, et kääpad on ümmargused ja paiknevad kahes rühmas. Rahvapärimuslikult on kääpaid peetud rootsi sõja aegseteks „patarei asemeteks“. Varasemal ajal olevat olnud siin kokku 10 kääbast, üks neist olevat hävitatud Savisaare tellisetehase jaoks liiva võtmisega.

Sisestatud: 12.10.2011.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 21.03.2015.