Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13797
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
X-koordinaat 679156.96
Y-koordinaat 6411875.21
Mälestise vana number 1969
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 17.11.17

Menetleja: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Mirja Ots

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 03.01.2011.

Asukoha kirjeldus


Kääbaskalmistu asub endise jaotuse järgi Rõuge kihelkonnas. Kääbaskalmistusse kuulub kuus ümmargust liivast kuhjatud kääbast reg nr 13795-13800. Kääpad asuvad Kubija järvest 0,5 km ida pool männimetsas. Kääbasteni viib sirge metsatee. Mööda seda metsateed tuleb minna ligikaudu 0,3 km, siis jõuabki kääbastikuni, mis jääb teest põhja poole.

Sisestatud: 03.01.2011.

Ajalugu


Kääbaste suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub kääbas I aastatuhande II poolde. Kääpaid (reg nr 13795-13800) on kirjeldanud 1922. a A. Suik Rõuge kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses, lk 23. Sealsete andmete järgi asusid kääpad siis noore männimetsa all, kusjuures metsavahi andmetel olevat kääbaste kaevamisel luuprügi välja tulnud. Kääbas on võetud riikliku kaitse alla 1964. a.

Sisestatud: 03.01.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud, on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 13.01.2011.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 21.03.2015.