13800 Kääbas
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kääbas |
---|---|
Mälestise registri number | 13800 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 12.01.1998 |
Registreeritud | 12.01.1998 |
X-koordinaat | 679129.52 |
Y-koordinaat | 6411872.08 |
Mälestise vana number | 1972 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 17.11.17
Menetleja: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Mirja Ots
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Asukoha kirjeldus Kääbaskalmistu asub endise jaotuse järgi Rõuge kihelkonnas. Kääbaskalmistusse kuulub kuus ümmargust liivast kuhjatud kääbast reg nr 13795-13800. Kääpad asuvad Kubija järvest 0,5 km ida pool männimetsas. Kääbasteni viib sirge metsatee. Mööda seda metsateed tuleb minna ligikaudu 0,3 km, siis jõuabki kääbastikuni, mis jääb teest põhja poole. |
Ajalugu Kääbaste suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub kääbas I aastatuhande II poolde. Kääpaid (reg nr 13795-13800) on kirjeldanud 1922. a A. Suik Rõuge kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses, lk 23. Sealsete andmete järgi asusid kääpad siis noore männimetsa all, kusjuures metsavahi andmetel olevat kääbaste kaevamisel luuprügi välja tulnud. Kääbas on võetud riikliku kaitse alla 1964. a |
Kaitsevööndi ulatus Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud, on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. |
Üldinfo Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid. |